2. Hamba lukseerimine. See tagab alveolaarluu ekspansiooni ja dilateerumise, samuti periodontaalligamendi rebenemise. Sirge elevaator asetatakse perpendikulaarselt interdentaalsesse vahesse, nii et tera alumine osa jääb alveolaarluu poole ja tera ülemine osa hamba krooniosa poole. Kui kõrvalhambad puuduvad, asetatakse elevaator rohkem vertikaalselt. 3. Hambatangide adaptatsioon. Eelduseks on õigete tangide valik. Hambatangid asetatakse hambale võimalikult sügavale, e. apikaalsele, et hoida ära hambakrooni murd. 4. Hamba eemaldamine tangidega. Tööd teevad arsti õlad ja käsivars, liigset jõudu näidata pole vaja. Põhiliigutused on luksatsioon e. liikumine labiaalsele/lingvaalsele/palatinaalsele või rotatsioon. Alustatakse õhema luu poole! 5. Hamba väljatoomine alveoolist. Kui alveolaarluu annab järgi, siis hammas tuuakse välja alveoolist soovitatavalt bukaalsele. TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)"
õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer, basaalne osa tungib kiiluna all asetsevate rakkude vahele. 3. basaalkiht (stratum basale) - mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke. 24. Eksokriinsete näärmete jaotus viimajuhade alusel
jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud. Falangirakkudele järgnevad järjest madalamaks muutuvad piirirakud, seejärel madalad välimised tugirakud. 48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed. Seedeaparaat - apparatus digestorius - koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise
Ogakiht – hulknurksed väikeste ogataoliste jätketega rakkude kiht Basaalkiht – prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil Naha pinnal, ninapeeglis, seedekanali algusosad, küüned, kapjad, sõrgad Transitoorne epiteel Katab kuseorganite pinda ja selle epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele, eristatakse kolme kihti Pindmine kiht – suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta – tsütoplasma riba (kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest) Vahekiht e intermediaalkiht – hulknurksed rakud, apikaalne osa kumer, basaalne osa tungib all asetsevate rakkude vahele Basaalkiht – selle kihi moodustavad mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke NÄÄRMEPITEEL. EKSOKRIINSETE NÄÄRMETE JAOTUS.
annaabi.ee 
