välja töötatud putukate st. lülijalgsete hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi[2, 3]. 7.3 Haigused ja parasiidid 7.3.1 Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levib väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Seda põhjustab Ameerikast sisse toodud vetikseen (Aphanomyces astaci), kelle levikule on tublisti kaasa aidanud lähinaabrusesse sisse talutud signaalvähk, kes on vähikatku suhtes jõevähist vastupidavam ning kujunenud seetõttu haiguse kandjaks ja looduslikuks hoidlaks. Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal
Inventari desinfitseeritakse kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000) või 2%ses Virkon Si lahuses kahe tunni vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast majandist ning kui aasta jooksul ei teki neil haigustunnuseid, vabastatakse majand kitsendustest. Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. 3)Vähikatk Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda
Lämmastik µg/l 5001000 750 Vask, tsink jm < 0,1 Peaaegu 0 raskemetallid Mg/l Temperatuur 0C 1030 1525 Mürgid - 0 2. Vähi parasiidid ja haigused (Koostanud Paula Henttonen, Kuopio ülikool) 11 Vähikatk Vähikatk on seene Aphanomyces astaci poolt põhjustatud seenhaigus (joonis 5). Ta tapab kõik Euroopa vähiliigid. Stressis olles võib surra ka signaalvähk. Levib vee, püügivahendite, ja haigete vähkide kaudu, ka loomade poolt haigete vähkide levitamise teel. Geneetiliselt erinevaid vähikatku tüvesid tuntakse kahekümne ümber. Signaalvähk talub katku paremini kui Euroopa vähid ja võib seetõttu olla ise katku levitajaks. Paljudest algselt katkuvabana asustatud signaalvähi karjadest on hiljem leitud
Tugeva invasiooni korral on lihaste valgeks muutumine märgatav isegi elavatel vähidel läbi kooriku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja haigusetekitaja spooride leidumise põhjal. Nakatumine toimub liigikaaslaste söömise kaudu. Massilise haiguspuhangu ärahoidmiseks soovitatakse vähkide tugevdatud väljapüüki veekogust, kus telohanioosi juhtumeid on märgatud. Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid
annaabi.ee 
