Germaanlased elatusid põlluharimisest ja karjakasvatusest.Lihtkogukondlaste seast hakkasid eristuma rikkamad ja mõjukamad ülikud.Suhted germaanlaste ja roomlaste olid nii sõjakad kui ka sõbralikud(kaubavahetus,ristiusk).Chlodovechi suhted olid roomlastega head kuna Chlodovech võttis roomlastelt ristiusu vastu muutusteta. Keskaja alguses tekkisid Euroopasse järgmised germaanlaste riigid: · Lääne-goodid(Balkani ps-Pürenee ps) · Ida-goodid(Musta mere põhja osa-Apennini ps põhja osa) · Vandaalid(Slaavi-Põhja-Aafrika) · Frangid(tänapäeva Belgia,Holland,Prantsusmaa)
Rooma, see tähendab, et meie loengukursuse raames sõnad «Vana-Rooma» ajalugu, kultuur, mütoloogia, kirjandus, poliitika jne on nn. pleonasmid. Kolmandaks, Rooma impeerium eksisteeris III sajandi lõpust koosnevana «kahest Roomast»: Läänest ja Idast; kui Lääne impeerium langes aastal 476, siis jäi ainult Ida-Rooma, s.o. Bütsants, kus elasid peamiselt kreeklased, kes nimetasid ennast «roomlasteks». Esialgu nimetati Itaaliaks ainult Apennini poolsaare lõunatipu, kus elasid inimesed, keda kreeklased nimetasid «hoi italiotoi», tulenes arvatavasti müütilise kuninga Italose nimest. Alates neljandast sajandist eKr. nimetasid kreeklased Itaaliaks Suur-Kreekat. Apennini poolsaart või selle osi nimetati ka Hesperiaks (Õhtumaaks), Oinotriaks ja Ausoniaks. Kreeklastelt ülevõetud nime «Itaalia» hakkasid roomlased arvatavasti juba III sajandi esimesel poolel eKr kasutama kogu nende valduses oleva poolsaare kohta. Hõimud
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest
mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja kultuurikeskused. Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest
annaabi.ee 
