Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"apelleerimise" - 5 õppematerjali

VALIMISED-Valimiste funktsioonid-põhimõtted-süsteemid
4
doc

VALIMISED. Valimiste funktsioonid, põhimõtted, süsteemid

Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Parlament kehtestab valimisseaduse ja kampaania rahastamise reeglid Keskvalimiskomisjon korrastab valijate registri Valimiskomisjon registreerib kandidaadid Registreeritakse nõuetele vastav kandidaat, vahel nõutakse ka teatud hulk allkirju või kautsjonit. Riik valmistab ette valimisteks vajaliku dokumentatsiooni (bülletäänid jne), tagab infosüsteemid jne Ametlikud valimistulemused avaldatakse pärast apellatsioonide läbivaatamist või apelleerimise tähtaja müüdumist. Erakonnad ja üksikkandidaadid peavad pärast esitama valimiskomisjonile kulude aruande. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus oluline 1970-1980. aastateni, praegu elatustase ühtlustub ja teiselt poolt erakondade programmid muutuvad üha sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia mõju erinev: võib tõsta huvi, vastastikune mustamine võib vähendada huvi, võib kinnistada olemasolevaid hoiakuid.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
119 allalaadimist
Eetika eksam
4
pdf

Eetika eksam

Teised on neutraalsemalt meelestatud. Pornograafia on “mingi mass toodetud ja -levitatud objekt 31. Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos? Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele? Millised on kunstikogemise moraalsed eesmärgiga turustada seda kasu saamise eesmärgil, meie seksuaalsetele huvidele apelleerimise kaudu (Huer 1987: 186) Pornograafia on tõesti suuräri, kuigi täpseid kasuminumbreid on väga tagajärjed? Kas kunstiteosed saavad olla moraalselt hukutavad? Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale? Platonist saati on kunsti raske tuvastda. 1. Probleem: liiga avar. Leidub küllaldaselt seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil

Ühiskond → Ühiskond
30 allalaadimist
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari
24
pdf

Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari

Kohtuasi Martin vs. Hunter’s Lessee tekitas vaidlusi ka ülemkohtu liikmete hulgas. Kohtunik William Johnson nõustus küll Story järeldusega föderaalvõimu ülimuslikkuse kohta, kuid lükkas tagasi väite, et põhiseadus on Amee- rika rahva kui terviku antud seadus ning mitte leping osariikide ja nende rahvaste vahel. Üksmeelel oldi seevastu teise argumendi suhtes, mille Story esitas föderaalvõimu ülimuslikkuse kaitseks: „See ei ole kõik. Osariikide kohtute otsuste apelleerimise õiguse loovutamist [ülemkohtule] võib põhjendada ka teist laadi motiiviga, mis on täiesti ühildatav siira austusega nende kohtute vastu. See motiiv väljendub tähtsuses või paratamatuses, mida peab omistama kõiki põhiseaduslikke küsimusi puudutavate otsuste ühetaolisusele kogu Ameerika Ühendriikides. Eri osariikide sama õpetatud ja ausameelsed kohtunikud võivad tõlgendada erinevalt seadust, rahvusvahelist lepingut või põhiseadust ennast: kui nende vastu-

Õigus → Ev õiguskaitsesüsteem
2 allalaadimist
Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa
16
docx

Haldusprotsessi konspekt 2013 II osa

Kui kaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb halduskohtul jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pädevuse piiritlemine lihtne, mistõttu võib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja menetlusosalised pädevuses kahtleks. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtutel tekib sellisel juhul küsimus, kas kaebust on ka nüüd veel võimalik jätta läbi vaatamata. TsMS § 631 lg 3 välistab tsiviilasjas maakohtu poolt otsuse apelleerimise ainuüksi motiivil, et asi oleks tulnud lahendada halduskohtus. Riigikohus on sisuliselt sama reeglit kohaldanud ka vastupidises situatsioonis ­ st juhul, kui halduskohus on teinud tsiviilõiguslikus vaidluses otsuse ilma, et menetlusosalised oleks halduskohtu pädevust kahtluse alla seadnud. Seni, kuni esimese astme halduskohtu otsus puudub, ei ole kõrgemalseisval kohtul, nt kaebetähtaja või esialgse

Õigus → Õigus
94 allalaadimist
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT
55
pdf

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

jõuda. ​Siis peab kolmas osapool kolmanda vahekohtunikut nimetada - riikidel on 2 kuud kolmanda vahekohtuniku valimiseks) ❏ Vahekohtu pädevust ja võimalusi ei tohiks liialt piirata (ei pea kahest variandist valima ehk kahest hagist, ​võib valida ka kompromissi​) ❏ Kui vahekohus ületab oma mandaati, võivad osapooled nõuda otsuse tühistamist ❏ Otsus on õiguslikult siduv ja reeglina lõplik, harva nähakse ette võimalus apeleerida (apelleerimise võimalust REEGLINA ette ei näe, kuid ​näiteks maailma ​ kaubandusorganisatsioonidel on vaidluste lahendamise mehhanismis on apelleerimisõigus olemas​) ❏ Samas saab vahekohtult küsida selgitusi ❏ Kuidas tagada otsuste täitmist? - tuleb kasutada meetmeid, millest me rääkisime esimeses loengus.

Õigus → Rahvusvaheline õigus
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun