Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Thales http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm
Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad, kellest teatakse palju enam, on suure tõenäosusega saanud mõjutusi just Thaleselt. Thalese väide, et kõik on tekkinud veest, tuleb vaadelda kui teaduslikku hüpoteesi, kuid kindlasti ei ole see rumal seisukoht. Tema teadus ja filosoofilised seisukohad on küll veidi tahumatud, kuid annavad tõukejõu mõtlemiseks. Tema tähtsus filosoofilistes arutlustes seisneb erinevuses müüdist. Ei apelleeri ta ju oma arutlustes enam mitte jumalustele vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus niivõrd filosoofiline kui ehk ,,proto-loodusteaduslik". Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta. Egiptuses Egiptuse geomeetria toomine Hellasesse omistatakse Thalesele. Proklos: "Nagu foiniiklastel pandi arvude täpsele teadmisele alus tänu kaubandusele ja tehingutele, nii ka egiptlastel leiutati
olekuid. Need vee muutunud seisundid peaksid mingil viisil võimaldama kogu nähtuste mitmekesisuse kujunemist. Mil viisil Thales seda ette kujutus, pole olemasolevatest allikatest võimalik välja lugeda. Et need, nagu ka teised Aristotelese poolt osutatud tähelepanekud looduslike protsesside kohta, on Thalesele omistatud põhiteesi tüüpi üldistuste tegemiseks ebapiisavad, on loomulikult selge. Teiselt poolt on aga selge ka tema arutluste erinevus müüdist. Ei apelleeri ta ju arutledes enam mitte jumalatele, vaid looduslikele faktoritele. Samal ajal pole see arutlus oma tüübilt aga ka mitte niivõrd filosoofiline, kui ehk “proto-loodusteaduslik”. Tema filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte selle mõne üksiknähtuse) kohta. Seletades seda olevat kui tervikut aga üksiku loodusnähtuse – vee – kaudu, toimib Thales pigem loodus-
Maa tava on siis samas seisundis kui lubatud õigusallikad. 3. Seaduste eeltööd on teistest õigusallikatest prioriteetsemad, v.a seadus ise ja maa tava. Need ei ole siiski samal tasemel kui derogat'id ja maa tava. Tõlgendaja ei ole ilmtingimata seotud eeltööga. Seaduse eeltööd kuuluvad kohtunikku nõrgalt kohustavate õigusallikate hulka. Tõlgendaja on kohustatud põhjendama, kui ta ei apelleeri eeltööle. Näiteks kui seaduse tekstil on üldkeele alusel mitu tähendust, tuleb eelistada seda tähendust, mille aluseks on sisu poolest selged eeltööd. 4. Kohtuotsuste preferents peab kinni samasugustest standarditest kui seaduste seaduseelnõude tähtsusjärjestuski. Kohtuotsuste jaoks võib formuleerida vastavad juhendid, mille järgi tunnistusi rakendatakse, kui kõne all on kohtuotsuste ja teiste õigusallikate vahelised suhted
annaabi.ee 
