7434 in kriminaalhoolduse all 2011 aastal. Inimene peab täitma teatud tingimusi: kriminaalhooldusalune isik peab viibima kodus teatud kellaaegadel, peab käima neid kontrollimas; isik peab ise käima end registreerimas; ametnik peab nõustama, abistama. Halduskohtud Tartu ja Tallinna halduskohus. Lahendatakse haldusasju ehk üheks pooleks on riik. Vaidlustatakse haldusakte. 2. astme kohtud. Ringkonnakohtud Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud. Vaadatakse asju läbi apellatsioonikorras- madalamate kohtute läbivaatamine, ainult neid, mis on edasi kaevatud. Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on
trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister.
seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister.
7 Registripidaja tegevusega mitterahuldumisel tulevad kaebuste esitamisel kõne alla mitmed variandid, sõltuvalt sellest, kelle või mille peale kaevatakse. Kaebuse registrisekretäri või registriosakonna tehnilise töötaja peale võib esitada registriosakonna juhatajale, kes on kohustatud küsimuse otsustama 10 päeva jooksul. Kohtuniku poolt registrimenetluses tehtud otsuse peale saab kaevata üldises apellatsioonikorras vastavasse ringkonnakohtusse. Erinev on siin üksnes apellatsioonitähtaeg, mis ei ole seotud otsuse jõustumisega, kuna kandeotsus jõustub kohe selle tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on antud juhul üks kuu otsuse ärakirja saamisest alates (ÄS § 73). Samas kui vaidlustatakse kohtuniku abi otsust, on kaebuse esitamise tähtaeg üldisest apellatsioonitähtajast pikem so kaks kuud ning kaebuse lahendab
annaabi.ee 
