Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks
Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale. Juhul kui see puudub, vaatab läbi kõik apellatsioonid, mis on moodustatud maakonnakohtute otsuste peale. Ülemkohtute otsused on lõplikud, va
Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale. Juhul kui see puudub, vaatab läbi kõik apellatsioonid, mis on moodustatud maakonnakohtute otsuste peale. Ülemkohtute otsused on lõplikud, va
Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme. Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'. Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirjeldav osa II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel
annaabi.ee 
