· Kõige madalam lüli – kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil – ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli – liidumaakohus – I astme kohtuks tsiviil – ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) – ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli – liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes
· Kõige madalam lüli kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli liidumaakohus I astme kohtuks tsiviil ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme
alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud: · eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus)
ülalpidamismaa(1654-1689) · Aadli omavalitsus säilis endisena · Reduktsiooni ajal maanõunike (4tk) institutsioon likvideeriti · Kohtupidamine: kohalik maanõunike institutsioon toimis kõrgema maakohtuna · Reduktsiooni ajal alandati maakohtuks ja apellatsioonikohtuks LM õuekohus. *krahv Magnus Gabriel de la Gardie: Rootsi kindralkuberner, väejuht, LM kindralkuberner, suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile. · Vana omand garanteeriti Rootsile lojaalsusele baltisaksa aadlile · 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile: