omavalitsus, selle territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele ,nagu näiteks Tallinn ja Tartu, kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. (1 slaid veel linnaõiguste saamise ajast) Hansa Liit: Kuna töö oli vaja teha Eesti keskaja majandusest ja linnadest siis parim osa millega kahte teemat hästi kokku võtta on Hansa Liit mis hõlmab mõlemat teemat kõvasti
Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Näiteks Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem
kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte. Linnaõiguse annetas enamasti maaisand, ent mõnikord ka suurvasall. Eestis viimase loodud linnadest asja ei saanud, kuid näiteks Lätis rajas von der Roppi aadlisuguvõsa Straupe (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu. Keskaegset linna valitses magistraat ehk raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati
Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Rooma õiguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis Corpus iuris civilis`e see osa, mis sisaldas antiikaja juriidiliste autorite teoste ja otsuste tsitaate. Uuurimistegevuse raskuspunkt asus Põhja-Itaalias, mida võib pidada Euroopa
Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Need sidemed ei katkenud täielikult ka siis, kui hansakaubandus soikus ning Tallinnast oli saanud esmalt Rootsi, siis Vene riigi provintsilinn. Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584. aastani, apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis edasi kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Tallinna Linnaarhiivis säilitatakse viit Lübecki õiguse käsikirjalist koodeksit (Lübeckil endal pole alles ühtegi keskaegset Lübecki õiguse käsikirja!). Tallinna vanim, 1257. aasta koodeks, koosneb 99 artiklist, viimane, 1511. aasta koodeks 218 artiklist. Lübecki õigus ei ole võrreldav moodsate õigusaktidega. Ta sisaldab raadi ja raehärrasid
annaabi.ee 
