d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul.
mukoosnääre SÖÖGITORU OESOPHAGUS - algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt - 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas 0.7-1 s), neelust söögitorusse (II faas
võõrkehade ja kasvajate korral. Anatoomilised kitsused: 1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2. ristumisel vasaku peabronhiga (bronhiaalne) 3. diafragmat läbides (difragmaalne) Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1. ristumisel aordiga (aortaalne) 2. lõpposas (kardiaalne) Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile. Söögitoru seina ehitus 1. Limaskest mitmekihiline lameepiteel, limanäärmed, üksikud lümfifolliikulid. Kõik nimetatud komponendid on hästi arenenud.
- ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) Söögitoru seina ehitus: 1. Limaskest: - mitmekihiline lameepiteel, moodustunud pikikurrud - sisaldab limanäärmeid, üksikuid lümfifolliikuleid
annaabi.ee 
