2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid
vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett: Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast. Südame erutusjuhtesüsteem: Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle
Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmaline atrioventrikulaarklapp ning vasaku koja ja vatsakese vahel kahehõlmaline atrioventrikulaarklapp. Atrioventrikulaarklapid avanevad vatsakese suunas ning vatsakeste kontraheerudes nad sulguvad, takistades vere tagasivoolu. Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem koja seinast. Vasakust vatsakesest väljub suurt vereringet varustav aort ning paremast kopsutüvi. Aort on varustatud aordiklapiga, mis takistab vere tagasivoolu vatsakesse. Kopsutüvesuudmes paikneb analoogne kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e. müokardist, mis on väljastpoolt kaetud epikardiga ning seestpoolt endokardiga. Kodade ja vatsakeste müokard on omavahel seotud vaid sidekoega ning lihaseline side puudub v.a. atrioventrikulaarkimp, mis kuulub südame erutusjuhtesüsteemi.
Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud · parem koja-vatsakese klapp e parem atrioventrikulaarklapp e trikuspidaalklapp koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega · aordiklapp aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust · kopsutüve klapp kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga Klapirike on mõne südameklapi kahjustus või ebanormaalne ehitus, mis viib funktsioonihäireni; klapirike võib olla kaasasündinud arenguhäirest või omandatud põetud haigusest põhjustatud. Klapirike võib olla kahesugune: 1. stenoos e ahenemine klapi hõlmad on osaliselt kokku kasvanud ja seega ava nende vahel väike süda peab kontrahheeruma tugevamini, et verd sealt läbi suruda 2
annaabi.ee 
