kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega. Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused on tähtsamad kui teiste vajaudsed. Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse nimetada ka inimeste ülemvõimuks. Eriti sageli seostatakse antropotsentrismi mõne religioosse kultuuriga. Antropotsentrism on oluline mõiste keskkonnaeetikas ja -filosoofias, kus seda peetakse sageli allikaks, millest tulenevad probleemid inimeste ja keskkonna suhetes. Antropotsentrismi võidukäik oli 20.saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt.
urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja. - 20. saj. I poole valitsev sotsioloogiline paradigma: inimühiskonna erisus. Antropotsentrismi võidukäik -arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. - 1960-70ndate USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju. - 1970ndate sotsioloogia, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega: Ressursi
Igal organismil on oma huvid- puudel, igal loomal- toidubaasi saada, territooriumi eest vajelda, edukalt sigida. Loodusorganismil on oma väärtus erinevalt elutu tehisobjektidest. Kui igal organismil on evolutsioonil ainult üks eesmärk- paljuneda, siis see ei ole enamjuhtudel üksinda võimalik. Teine arvamus - Väärtushinnang ei ole kunagi objekiivne ainult subjektiivne. Me omastame objektile väärtust, kui ta võib meile midagi anda. 34Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Atropotsentrism- peab kõige tähtsamaks inimest, kõik on loodud inimese jaoks, kõik ressursid on tema tarbimise jaoks. Iseväärtus on inimesel, loodusel on utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 35Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filisoofia traditsioonist: Jumal lõi inimese oma kuju järgi ning kõik muu on vaid inimese tarbeks
•analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust 2. Mis on instrumentaalne väärtus? Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides. 3. Mis on iseväärtus? Iseväärtus on iga liigi sisemine väärtus, sellel ei ole mingit seost inimeste vajadustega. 4. Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. - Inimkesksus; loodus ressursside allikas; juurdunud usundites; rõhutab looduse instrumentaalset väärtust. - Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filosoofia traditsioonist - Jumal lõi inimese – muu vaid inimese tarbeks - Suuresti läänelik mõttetraditsioon annab inimesele domineerimise õiguse maailma üle - Juured suuresti valgustusajas ja reduktsionistlikus teaduspildis Võrdlus: 5. Kirjelda biotsentrismi olemust
levinud inimene määrab ise oma pakutavad teenused ja nende hinna. Ka Eestis proovitud, nt Paide P.A.I. 2.12.2015 Looduskirjanduse määratlused Oluline autori enda kohalolu. Lawrence Buelli looduskirjanduse kriteeriumid (Buell 1995: 7-8) Mitte-inimtekkeline keskkond esineb teoses mitte ainult tausta või raamina Arusaam, et antropotsentristlik vaade ei ole ainus pädev viis maailma mõista (pigem biotsentristlik vaade, antropotsentrismi kriitika võib olla selgelt või varjatumalt väljendatud) Tekst sisaldab sisukohavõttu ja eetilist sõnumit inimese mõjust keskkonnale Keskkonda tajutakse kui protsessi, mitte kui muutumatult olemas olevat nähtust. Kõik need kriteeriumid võimaldavad pigem kvalitatiivset analüüsi, ei lange kokku ühegi zanri piiriga, ka nt klassikalised romaanid võivad looduskirjandusega seotud olla, nt Moby Dick. Kadri Tüüri kriteeriumid (Tüür 2003: 11)
annaabi.ee 
