kasulik(nahas tekib D-vitamiin). Valgusteraapia :tõstab organismis seratoiinitaset, mis mõjutab ajurakkudes protsesse ja sidemeid. Rõõmuhormoon. 2. Temperatuur: kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskonna temperatuurist, ei saa elada külmas(nt konnad, roomajad, sisalikud,maod). Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5. Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks. Veekogudes on hapniku sisaldus määrav. Külmas vees lahustub hapnik paremini. Jää korral jääb hapnik veekogu sisse
sellest annab liiklus. Looduslikud allikad Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi.Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide looduslikul teel sama suures koguses kui antropogeenselt, kuid jällegi domineerib tööstuspiirkondades inimtegevusest lähtuv, mis suurendab üldist kontsentratsioonide taset. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel.(P.Anttila 1996) Happesademete mõju inimestele
Kasvuhoone efekt on vajalik normaalseks eluks Maal. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhoone efektil on ka looduslikud tegurid vulkaaniline tegevus, looduslikud põlengud. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Probleem tekib siis, kui antropogeenselt selle hulka suurendatakse paisates gaase atmosfääri. Need gaasid toimivad kui kasvuhoone klaaskatus. Inimtegevusel tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. 9. Kuidas kasvuhooneefekt ja prognoositav temperatuuri tõus taimi mõjutavad? Teadlased on üksmeelel, et kasvuhooneefektil on seos temperatuuri kasvuga, aga kui ulatuslikud on tagajärjed, ollakse eriarvamusel
„Kuldne org“ Kalifornias Viljakate muldade tõttu võetud kasutusele põllumajanduses Loodusliku taimkattega 1% orust, 99% põllukultuurid Pinnavee tööstuslikul kasutamisel tekkinud veepuudus – kõrbestumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, pestitsiidid Muldade vaesumine – sõltuvus väetamisest Ligitõmbav kahjuritele ja umbrohtudele Suur osa kasvatavatest taimedest obligatoorsed mesilastolmlejad ◦ Tolmendamata mandli saagikus langeb 114 kg 18 kg peale Mesilaste nälgimine Antropogeenselt kujunenud mosaiiksus Loodusliku koosluse areaali pidev vähenemine Areaalide eraldumine ja isoleerimine Koosluse kriitiline pindala liigilise mitmekesisuse seisukohalt Ristumisbarjääride tekitamine Vähenenud toiduvalik/toitumisalad Geenitriiv, in-breeding, leviste hävimine Doominoeffekt Areaalide eraldumine Populatsioonide füüsiline isolatsioon ◦ Geneetilise mitmekesisuse vähenemine: vastupanuvõime vähenemine ◦ Ristumisbarjäär naaberpopulatsioonidega Liigilise mitmekesisuse
annaabi.ee 
