söest, mil on suur läige. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Omadused Antratsiitsüsi on kõrgeim metamorfses järjestuses, milles süsiniku protsent jääb 92% ja 98% vahele. See mõiste on omistatud neile sütele, mis ei anna tõrvaseid või teisi süsivesinike aure kui neid kuumutada alla nende süttimistemperatuuri. Antratsiit ei sütti kergesti ja põleb väikese sinise, ilma suitsuta, leegiga. Teised terminid, mida antratsiidi kohta kasutatakse, on kivisüsi, raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Antratsiidi kasutamine Edela-Walesis põletati keskajast või varemastki, antratsiiti koduseks kütteks. Tänapäevane antratsiiditoomise maht on kuskil 5 millioni tonni kandis aastas. Antratsiidi peamised kasutusalad tänapäeval on käsi-küttega ahjudes või automaatsetes kütteahjudes. See toodab suurt
järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2...3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse. Kütus peab paiknema tiiglis ühtlase kihina. Tuhasisaldus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Muhvelahi peab olema eelnevalt kuumutatud temperatuurini 850...870 C. Ahjuuks avatakse ja plaat tiiglitega asetatakse ahju ukseavasse. Seal hoitakse plaati söe ja antratsiidi tuhastamisel 3 minutit ja 5 minutit põlevkivi tuhastamisel. Seejärel lükatakse plaat muhvelahju kiirusega 2 cm/min. Kui tiiglid on jõudnud muhvelahju keskele, ahju uks suletakse. Põlevkivi kuumutatakse temperatuuril 850...870 C 25 minutit. Seejärel võetakse plaat tiiglitega ahjust välja, tiigleid jahutatakse 5 min õhu käes, seejärel eksikaatoris kuni toatemperatuurini ja kaalutakse. Kontrollkuumutamist ei tehta. Kõik kaalumised viiakse läbi täpsusega 0,0002 g.
Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900−2200° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega
omast väiksem. ANTRATSIIT Antratsiit on vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon. Antratsiidile on iseloomulik suur tihedus ja metalliläige Kasutatakse kõrge kütteväärtusega tahke kütusena Antratsiiti kasutatakse nt. energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias Maailma uurinud antratsiidi varud on 28,2 mld tonni, sh Venemaal 6,7 mld tonni ja USAs 6,3 mld tonni PÕLEVKIVI Põlevkivi on kollakas kuni peaaegu must settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse
ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Millal võeti süsi energiaallikana kasutusele? 17. sajand. Kuidas on muutunud söe osatähtsus energiaallikana? Osatähtsus on langenud( elektri kasutuselevõtt). Turvas leiab kasutamist kohaliku kütusena, ning põllumajanduses alusturba ja väetisena. Põlevkivi on kasutusel kohaliku kütuse ning toorainena keemiatööstuses.
tsentrifugaalseparaatoriga. Separaator lahutab siseneva veskiprodukti läbivooluks B (põletamiseks sobiv valmistolm) ja tagasivooluks G (põlemiseks liiga jämedad osad). Liigitatakse saht- ehk gravitatsioon-, tsentrifugaal- ja inertsseparaatoriteks. Sepa-s jämeda kütuse osakesed eralduvad, sahtseparaatoris gravitatsioonijõu toimel, inertssepa-s voolu liikumissuuna muutusel inertsi mõjul ja tsentrifugaalsepa-s tsentrifugaal jõu toimel. Tsentrifugaalsepa-d kasutatakse antratsiidi ja kivisöe jahvatamisel, sahtsepa-d ja inertssepa-d pruunsöe ja põlevkivi tolmustamisel. 6.Soojuselektrijaama suitsugaaside puhastus Suitsugaaside puhastamine toimub: tuhaosakeste mehaaniline sidumine ja eraldamine gaasist; SO2, SO3 ja CO2 lahutamine; leelismetallide oksiidide (CaO, MgO, K2O) lahustumine vees; Nox sidumine suitsugaasides. Mõningane väävliühendite sidumine toimub ka suitsukuivpuhastites, nii seotakse Eesti põlevkivi tolmpõletamisel lendtuhaga ligikaudu 60 %