Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
Makedoonia(seal hulgas endised Kreeka polised). Täna sellele vallutus retkele olid muidugi Ida maad nüüd avatud, ja kreeklased said sealt palju teadmisi teistelt rahvastelt ja võtsid isegi osa asju üle. Minu meelest oli see hea, kuigi kreeklaste enda kultuur sai kannatada, tänu sellele et nad võtsid osa asju üle ja enda asjad vajusid unustusse. Tänu sellele toimus ka massiline välja ränna Idamaadesse. Elu paikadeks valiti vanad linnad või asutati uued(nagu näiteks Alexandria, Antookia, Pergmon). Tänu sellele Levis Kreeka pärane üldmulje. Sealhulgas arhitektuur, templid, teatrid, staadionid. Kreeka keelest sai peamine keel ka tänu sellele. Kreeklased olid ise juht positsioonil samuti seal kandis. Ühesõnaga tänu sellele toimus kreeka keele ja kultuuri levik väljapoole Kreekat. Tänu sellele et kreeklased said Kreekast välja muutus ka kreeklaste maailmapilt ja kreeklased ise maailmapildis levisid kaugemale oma põlis elukohast
saj. munk Strabonilt. Hellenismiajastu aiad, eriti selle aja suurimas linnas Aleksandrias ja Antiookias (praeguses Türgis), olid mõjutatud oriendist ja mõjutasid hiljem otseselt ka Rooma aedu. • Hellenismiajastu tähendas Kreeka aiakunsti õitsengut. Ühe osana liitus sellega Rooma aed. Kreeka aedade õitseaeg • Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. • Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia: – Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega. – Aleksandrias- olevat olnud 1/4 pindalast haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas spiraalse veetõusuga, kuulsad istutused surnuaedades jne
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi
Gümnaasiumi ehitusel põhirõhk sammastikel. Ehitise juurde kuulus peristüül ja ksüstos (sammastikega katusealune. Avalikud istutused asusid peamiselt linnades ja nende lähiümbruses. Väljaviivad teed ja peatänavad ääristatud puudega. Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia. Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega. Aleksandrias- olevad 1/4 pindalast haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas spiraalse veetõusuga, kuulsad istutused surnuaedades Vana-Rooma aed 1) Hellenismiaeda kirjeldades kõige sobivamad Rooma linna aiad. Rooma oli 3 saj. Tõeline aedade linn. Cesari aiad - kinkis rahvale. Antoniuse aed, kuhu keiser Augustus rajas 2 a.e.kr kuulsa merevõitluse basseini. Märkimisväärsed
IV sajandil kuulutati ristiuks ametlikuks riigiusuks ja koos sellega hakati mitte- kristlasi ehk teisisõnu paganausuliste riiklik tagakiusamine. Suleti vanad templid, keelati muisted usupidustused, nende seas ka olümpiamängud. Kirik hõlmas kogu kristlaskonna, seda nimetati katoliikluseks. Kujunes välja viis tähtsamat peapiiskopkonda : Jeruusalemma, Aleksandria, Antookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis. Kristlaste usuasjade üle oli kirik kohut mõistnud varemgi, nüüd see õigus laienes ja piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma valitsusaladel. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riiki kahe keisri vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu all ühendas
annaabi.ee 
