soomekeelse ilukirjanduse vahendaja Eestis. Tema poolt eestindatud soome autorite 26 raamatu hulka kuulub vanemat ja uuemat proosakirjandust, üsna erinevaid kirjanikke. Ta eelistas rahvaelukujutusi ja huumorit. Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat murrangut eesti kirjanduse väljaandmisel Soomes kaks antoloogiat, “Soome lahe tagant” (1968) ja "20 nüüdiseesti luuletajat" (1969). Sõja eel avaldati Eestis soome kirjandusest vaid paar luuleraamatut. Sõjajärgsetel aastatel on neid juba järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu
Indrek Hargla on eesti autor,kirjanik ja stsenarist, kelle teosed on tutud erinevaatest riikidest ja mida tõlgitakse tänapäevani.Autor mis sündis väikses riigis ja õpis tavalises koolis, sai väga tuntuks. Tema on ainuke eesti kirjanik kes sai 17 preemiat ulmeroomanide kirjutamisel. Hargla süzee on kogu aeg erinev ja ta proovid anda tagasi oma seisukohta ja oma mõtteid oma teostest. 25 aasta jooksul autor kirjutas 77 erinevat romaani, kriminalromaani, lühiromaani, juttu, kogumikku, antoloogiat, telesarja ja näidendit. Indrek Hargla ei karda väljendada oma seiskohta Eestis ja eesti elanikest.Tema mõtleb, et eestis peavad elama eesti inimesed. Tema ei taha, et tema roomani tõlkitakse vene keelde ja ta üldse väga halvasti vene inimestega suhtleb. Nendele kes eelab eestis, aga ei tea eesti keelt, eesti kultuuri ja eesti traditsiooni. Indrek Hargla on vist ainuke selline autor, kes ei kardnud midagi uut eesti riigile
Marie Under sündis 1883. aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonda. Hiljem hakkas isa erinevaid ameteid pidama. Perekonnas oli palju lapsi ning majanduslik olukord polnud kiita. Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed
olukord oli mõõdukalt kitsas- nälga polnud, lapsed pandi kooli, kuid rikkust polnud. Vanemad olid rangelt usklikud, ema oli tõsisem kui isa, isal oli jutustamisand, olevat vennastekoguduse jutlustajana sõna seadnud. Esmalt väikelastekool, siis tütarlaste eraalgkooli (saksakeelne). Peamiselt õpiti seal usuõpetust. Marie polnud väga seltskondlik, samas omamoodi temperamentne. Kodus leidus vaid vaimulikku kirjandust ja sedagi vähe. Õnnestub naabritüdrukult laenata saksa kirjanduse antoloogiat, kust avastab enda jaoks Goethe ja Schilleri, kirjutab nende luuletusi endale ümber, näidendeid vaatuste kaupa, kuna oli kaunis. 13-aastasena esimene luuletus (tundeluuletus, saksa keeles, eeskujud ja haridus oli saksa keeles). Pärast kooli lõpetamist käis lasteaednike kursusel, hoidis ka põgusalt lapsi. Tallinnas saab tööd kassapreilina paberivabrikus. Tema käekõiku kujundas see, et ta vanemad kuulusid Jaani
annaabi.ee 
