iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks, 9 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 6 10 suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama
4.Noorukiiga Noorukieaks on väikesel osal varem hüperaktiivseks diagnoositud lastel hüperaktiivusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Siiski kolmandikul kuni pooltel hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autorideedist, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele. Hüperaktiivsed noorukid on sageli kampade liikmeteks,suitsetavad, tarbivad alkoholi või narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes tegudes. 5. Täiskasvanuiga Täiskasvanuna on suurel osal endistest hüperaktiivsetes lastest probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama
Satub sageli teiste lastega konfliktidesse. 5.6 Noorukiiga Noorukieas on hüperaktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. Kolmandikul lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid või käitumishäired. Nad ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Noorukid on sageli kampade liikmeteks, suitsetavad, tarbivad alkoholi ja ka narkootilisi aineid, osalevad antisotsiaalsetes (ebaühiskondlikes) tegudes. Uuringud näitavad, et antisotsiaalne käitumine kujuneb sagedamini noorukitel, kes on tundnud tõrjuvat suhtumist lähedaste, eakaaslaste või täiskasvanute poolt. Seda püütakse varjata ülbitsemise, reeglitest mitte kinnipidamise jm sellisega. Hüperaktiivsuse iseärasusi võib nooruk ise ja temaga kokkupuutuvaid isikuid olla õppinud tasandama. Energilise oleku tõttu võivad olla noorukid vastassoost eakaaslaste seas populaarsed, nad
o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse agressiivsuse vähendamine: prosotsiaalsed eeskujud lastele, peresekkumised, õpetatakse vajalike tulemuste saavutamiseks mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika Taasühiskonnastamine Eesti vanglasüsteemis - Suurim probleem antisotsiaalsetes hoiakutes - Efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia - Eestis valdavalt sotsiaalprogrammid (KKT põhised) o Sotsiaalsete oskuste arendamine o Sõltuvusprobleemid o Multidimensionaalne pereteraapia alaealistele o Seksuaalsuunitlushäired – positiivne psühholoogia o Viha juhtimine ja agressiivsuse asendamine
annaabi.ee 
