Ta kõrvaldab kõik selged eristused, et näidata, kui võimatud on vastused ja kui palju neid on." (Jaanus, 1993) Kombineerides ta siiski muundab, taandab absoluutset, kahandab väärtust. Kui "kuuekümnendate Unt" on avameelne ning vahetu, siis üheksakümnendate Unt on võlts, riukalikult lugejat eksiteele ajav, ilutsev, enesekeskne. Hüvasti, kollane kass on realistlik: see taotleb teatavat üldistust. Tere, kollane kass! on antirealistlik; see taotleb üldistuse tühistamist, teisendab kolmekümne aasta tagust teksti sedavõrd jõuliselt, et ületab traditsioonilise travestia piirid. "Uue teksti kõrval kaotab noorpõlve "naiivne romaan" korraga kogu oma naiivsuse." (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti viimaste raamatute puhul, lugejaga ning pöörab suuremat tähelepanu retseptsioonile, muutes teksti pinnalisemaks, vähem salapäraseks.
teemasid või isegi kattumisi.Austini sõnutsi sisaldab igapäevakeel aegade jooksul ladestunud teadmisi ja metafüüsikat ning on seega loomulik lähtekoht kõigi filosoofiaharudega tegelemiseks. Ja kõige paremini saab seda muidugi uurida tähendusteooriat luues – igasugune tähendusteooria peab ütlema midagi keele ja maailma suhte kohta, seega maailma kohta. Järelikult ei saa tähendusteooria olla metafüüsilises mõttes neutraalne. Kuid metafüüsika (näiteks realistlik või antirealistlik, materialistlik või platonistlik) järeldub tähendusteooriast, seda ei tarvitse võtta eelduseks. Siiski on realism tavaliselt enamike keelefilosoofide jaoks implitsiitseks eelduseks ning kui teisiti ei ütelda, eeldatakse seda ka käesolevas kursuses. Realism tähendab eeldamist, et laused (nt lause ‘Pariis on suurem kui Rooma’) on tõesed või väärad sõltumata meie teadmistest (sellest, kas me teame Pariisi ja Rooma elanike arvu või mitte); seda, et me võime
Tema maailmapilt oli vastandlik tolle aja valitsevatele tendentsidele. Rõhus poeesia uuendamisele ja tõmbas selge piiri enda ja realistide vahel. Näidendi teemaks: elu keerukuse tunnetamine, motiivid armastus, vihkamine, truudus/etus, ohvrimeelsus, armukadedus. ,,Tumedad veed" 1900, ,,Liivakell" 1903 müsteerium, milles tegeletakse jumala ja tõe otsimisega, ,,Neli tantsudraamat" 1921 lühidraama, inspireeritd jaapani no-teatrist. Antirealistlik mängustiil. 1923 sai Nobeli kirjanduspreemia. Mask teatraalsuse ületamine. Ideaali nägi tantsijas. 63) (John Millington Synge) Samuti pärit Dublinist. Tutvus Iiri maameestega ja nende rahvaloominguga, Synge vastandus poliitilisele rahvuslikule liikumisele. Enamik tema teoseid tekitasid Iiri rahvuslastes proteste. Pidas valeks sõjalist võitlust Inglismaa vastu. Sotsiaalne reaalsus oli loomingu lähtekohaks. Unistused ja tõelisusega leppimatus on peateemadeks tema loomingus
Väljastpoolt paistab nagu inimene saaks hiina keeles esitatud küsimustest aru, kuid tegelikult ei saa. 8. Interpretivism(Dennett, Tõelised uskujad) Interpretivism. Funktsionalism ja identsusteooria käsitlevad vaimuseisundeid sisemiste põhjustena, mis tõepoolest asetsevad inimese sees ning põhjustavad midagi. Nende hoiak on metafüüsiline ja realistlik. Sarnaselt eliminativismile on interpretivism mõnikord antirealistlik: vaimuseisundeid ei peeta reaalseteks sisemisteks põhjusteks. Mõnedes versioonides on interpretivism ka antimetafüüsiline: ei ütle, mis on vaimuseisundid, vaid küsib hoopis, millal on vaimuseisundite omistused korrektsed. Selline interpretivismi versioon annab siin instrumentalistliku vastuse: omistused on korrektsed siis, kui nad täidavad oma eesmärki, kui nad on head instrumendid inimkäitumise ennustamiseks ja seletamiseks. Interpretivism on
annaabi.ee 
