saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf Boas Ameerika antropoloogia alusepanija 20 saj arvas, et kõik keeled on võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega. Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad "kivib alla"
sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-
nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. · Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. · Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. · Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-
Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab küll ainult teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist tervikuna. (oleme oma keele vangid) • Iga kord kui me midagi ütleme, jätame samas palju asju ütlemata.( Nt eesti k "Ta kandis musta" (kes??). Vene k peab panema soo on/ona) • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. • Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse.
annaabi.ee 
