“Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele
või sotsioloogilise kujutlusvõimeta, andmed ilma pildita 2. “Grand Theory”- teooria, mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist 3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel 5. “Verstehen”- Weber. Saksak. Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine. Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria. Antipositivism seevastu püüab pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi Verstehen (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. - GOOGLE 6. Väärtused- ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid
omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib. 28. Kaasajal kujuneva mõtlemise tunnused: pluralism, personalis, aktualism, realism, antipositivism. Ühiskonda ei saa kardinaalselt ümber korraldada. Õppimise teel ei saa muuta looduse poolt antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30
UDA (Ulster Defence Association) ja UVF (Ulster Volunteer Force). Juhid - julmus? (tegelikult ainult 2/30) 70ndatel - juhiomadused ülekantud 80ndatel - juhiomadused spetsiifilised Ei saa tekitada terroriorganisatsioone -Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831): dialektika. Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad
annaabi.ee 
