a. Kui Itaalia fasismile oli omane eelkõige riikluse rõhutamine, siis saksa fasismi iseloomustas rahvuse, eeskätt (aaria) rassi rõhutamine. Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid. See ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia väited pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid loomulikuks
a. Kui Itaalia fasismile oli omane eelkõige riikluse rõhutamine, siis saksa fasismi iseloomustas rahvuse, eeskätt (aaria) rassi rõhutamine. Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühhilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad teistsugused mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid: näiteks progress tähendas võitlust, vabadus kodanike absoluutset alistumist. Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka
5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks
4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus
annaabi.ee 
