andmise võttis üle Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Pevalitsus. 04. septembril 1940. aastal natsionaliseeriti kirjastused ja nende juures tegutsenud raamatukauplused ning anti üle Riikliku Kirjastuskeskuse haldusesse. Samas algas ka iseseisvate raamatukaupluste riigistamine. Kogu kirjastuste riigistamisprotsessi juhtis natsionaliseerimise komisjon mille eesotsas oli P. Rummo.Ühtekokku riigistati esimese nõukogude aasta jooksul 98 kirjastust ja 47 raamatukauplust ning antikvariaati. Kirjastuskeskuse direktoriks sai J. Rahanik.06. märtsil 1941. aastal avaldatud Riikliku Kirjastuskeskuse põhimääruse kohaselt planeeris ja kavandas keskus trükiasjandust ning kirjastustegevust, organiseeris trükitoodete leviamist nii oma raamatukaupluste võrgu kui ka muude ettevõtete ja asutuste kaudu, korraldas ettevõtete tehnilist ning materiaalset varustamist. Riikliku Kirjastuskeskuse ülessannete hulka kuulus ka kaadri ehk töötajate ettevalmistamine ning paigutamine,
kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudest ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus
ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudes t ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast. Vanaisal ja vanaemal oli palju sõpru ja tuttavaid. On palju kirjutatud sellest, kui raske oli lastel kohaneda nõukogude elus kehtinud kahe tõega
märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand ta emale ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Äriga ta mõistetavalt enam tegelda ei saand: sellest ta küll vanade sõpradega rääkis, kuid sellest ei taiband ta suuremat. Vanaisa oli kaotand oma varanduse. Esialgu sai ta töötada omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis teda tihti jalutama Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus nendega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudest ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast. KallasteLastela oli olnud külalislahke koht, kus lühematpikemat aega elasid mitmed sugulased,
annaabi.ee 
