nitraadid. Lisaks ka erinevad ravimid nagu näiteks fenobarbitaal, prednisoloon, kortisoon, kolestüramiin ning ka raske füüsiline töö. A-VITAMIINI BIOFUNKTSIOONID Vitamiin A ning tema erinevatest vormidest sõltuvad inimorganismis järgmised füsioloogilised funktsioonid: 1) nägemisfunktsioon, 2) somaatiline funktsioon, 3) diferentseerumisvõime liamskestade ja nahaepiteeli areng, 4) antiinfektsioosne toime, 5) antioksüdantne regulatsioon, 6) naharakkude areng, luukoe ja hammaste kasv ja areng. Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent. Teisisõnu on valgust vastuvõttev molekul
ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vitamiin A defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia)- nägemishäired hämaras. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD- dehüdrogenaasi toimel (st et nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka vitamiin B3). Somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine- limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka vitamiin A antiinfektsioosne toime; naharakkude areng ja kõhre ning luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv- retineenhape. Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse steroidhormoonide- sarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga)
o valgus = rodopsiin (opsiin + 11-cis-retinaal) opsiin + trans-retinaal reetina Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon elektriimpulss ajju 11-cis-retinaali teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vit A defitsiidi korral rodopsiini taasteke häirub kanapimedus. 2. Kasv ja diferentseerumine (retineenhape) limaskestade epiteel areng (vit A antiinfektsioosne toime), naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng/kasv o Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega o See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Retinooli ja retineenhappe toime on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnane!!! 3. Reproduktsioon (retinool) spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng
Vitamiine jagatakse veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Veeslahustuvad talitlevad koeensüümid koostises. Rasvlahustuvad omavad individuaalseid mittekoensüümseid ülesandeid. 2. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis: Vitamiin A Nägemisprotsessi fotokeemiliseks tagamiseks; Limaskestade epiteeli ning naharakkude arengus (limaskesta epiteeli normaalse arengu tagamise kaudu realiseerub vitamiin A antiinfektsioosne toime); Kõhrede ja luukoe (sh ka hammaste) arengu/kasvu regulatsioonis; Embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks arenguks/diferentseerumiseks; Platsenta ja spermatosoidide arenguks; Vitamiin A osaleb maomahla sekretsiooni regulatsioonis; Vitamiin A on antioksüdantse toimega; Päevane vajadus meestel 0,8-1,1 mg ja naistel 0,75-0,85 mg. Olulisemad allikad: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid. Vitamiin D
annaabi.ee 
