Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus Kujutav kunst Samuti antiiktraditsioonid Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused Sagenevad inimeste ja loomade kujutised Taaselustub Modelleerimine kehasid valguse ja varjuga Ruumi kujutamine Maastiku kujundamine Figuure ümbritseb roomapärane raamistik Abstraktsete ornamentide kõrval samasugu- sed looduslähedased taimemotiivid nagu antiikunstis Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele Raamatute köited kujutavad kullassepa-
· Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane Skulptuur Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud.
Hilisgootika - houppeland - habet ei kantud,pikkad lokkitud juuksed Hilisgootika 14. saj. - arenesid lõiked, levis korsett - tekkis ihupesu - erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed:
Renessanss (pr. keeles "taassünd") keskaja lõpul toimus enamikus Lääne- ja Kesk- Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansikultuuri iseloomulikud jooned olid: feodalismivastasus, ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri juurde tagasipöördumine. Rõivastus oli seotud inimese arenguga ja tema individuaalsuse teadvustamisega. Gooti stiili mõju oli Itaalias tunduvalt väiksem kui mujal Euroopas, rõivastust mõjutasid antiiktraditsioonid. Igas linnas oli rõivastusel oma eripära. Püüti toonitada keha kui plastilist tervikut. Loodi täpsed ilu nõuded: pikk figuur, laiad õlad, sale vöökoht, ilus suu, valged hambad, punased huuled, üllad liigutused. Renessansiajastul loodi esimesed raamatud rõivastest, juhendid selle kohta, kuidas rõivastuda ja make up'i teha, kuidas kõige paremini vastata kaasaegse moe nõuetele. Vararenessanss (1400-1500) Moes oli ebaharilikult kõrge laup
Kas on lubatud valada teise inimese verd? Vana Testament sõjast II Vastus enne kristlust: jah! 15 Nõnda tee kõigi nende linnadega, mis on sinust väga kaugel, mis ei ole Antiiktraditsioonid sõjast nende siinsete rahvaste linnade hulgast! Kreeka: Sõda on normaalseisund, loomupärane sõda barbaritega 16 Aga nende rahvaste linnades, keda Issand, su Jumal, annab sulle
Jaguneb kaheks: · ius ad bellum (õigus sõjaks) millistel tingimustel võib sõda alustada ja seda pidada · ius in bello (õigus sõjas) milliseid meetodeid võib sõjas kasutada, kuidas sõda pidada · Euroopa ajaloo paradoks: Kristlus kui patsifistlik doktriin <-> kristliku maailma sõjakus · Kas on lubatud valada teise inimese verd? Traditsiooniline vastus enne kristlust (antiikajal): jah Antiiktraditsioonid sõjast · Kreeka: sõda on normaalseisund, see oli ühiskonna loomulik osa, mitte kõrvalekalle. Tsiviliseeritud rahvad peavadki sõda barbarite vastu pidama. Aristoteles põhjendab ,,kõrgema" inimese sõda barbarite vastu. Kahte tüüpi inimesed: need, kel loomuses valitseb hing, teised, kelle loomuses valitsevad ihad. Üks on hingeline, teine kehaline. ,,Kõrge" peab valitsema ,,madalama" inimese üle ,,madalama" huvides. Nood ei saa
annaabi.ee 
