KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks
nimetatakse klassitsismiks, Inglismaal ja Prantsusmaal neoklassitsism. Klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, naudib paigalseisu, stabiilsust. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistlik ARHITEKTUUR oli antiikarhitektuurist inspireeritud. Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine'i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik, aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon. Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on ehitatud suur osa Eesti selle aja mõisaid ja TÜ peahoone. Romantism Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism. Romantism väärtustas üksikisikut ja tema kordumatut sisemaailma. Omapärane
viilust. Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos: XII sajandi II pool / XIII sajandi algus Leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. 1323 Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta. 1708 Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. 1820-1830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamus interjööri skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti. 1899-1904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega. 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein.Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 1989 Alustati kiriku taastamist. 1997
Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 7. Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? Templid 20.PEATÜKK Kirikuehituse algus, mosaiigid 1. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus. Ta suri märtrisurma, ta löödi pea alaspidi risti. 2. Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Vana antiiktempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempli kunstiline väljendusjõud koondus välisilmseesse, kuid kristlased panid põhirõhku siseruumidele. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks. 3. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Kohtu- ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. 4
ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta läädi pea alaspidi risti). Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)?
kogumiseks, ümbritsesid ruumid Ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst · Tekkis Vahemere Idarannikul Palestiinas, kust levis kiiresti üle Rooma · Kuulutati lubatuks 313 aastal Constatinuse poolt · Nõudis usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, käsk armastada kõiki k a vaenlasi, kõik on jumala ees võrdsed, oli vastastikuses Rooma usuga · Katakombe kasutati kunstiteoste loomiseks: seina- ja laemaalid · Antiiktempel ei sobinud kristlaste pühamuks, kuna oli vaja ruumi, mis mahtutaks võimalikult palju koguduse inimesi · Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile
soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla. Ateenlased ei unustanud oma heerost. Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile tempel THESEION. See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena agoraad4, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas. NB! Suurenda pilti! Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval. Theseuse lugu, eriti tema suhted Ariadne ja Phaidraga, on kujutatud paljudes kunsti-, kirjandus- ja muusikateostes. Stseen Minotaurose tapmisest on sagedane motiiv antiikaja vaasimaalidel. Üks kuulsamaid mustafiguurilisi vaase, millel näeme just seda stseeni, asub praegu Louvre'is
omase kujude kummardamisega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 3.Milline ehitusetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst?
annaabi.ee 
