Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi
(Tulloch) 9 Pariisi ülikool 12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi ülikoolis ainult usuteaduskond. Õpetati peamiselt antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekstide järgi. Nii aga tekkis konflikt antiikautorite ja kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja kirikuvõim keelas antiiktekstide õpetamise. Rektor selles ülikoolis valiti magistrantide poolt. Pariisi ülikoolis omasid meistrid täielikku kontrolli ülikooli ja oma õpilaste üle. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna õpilased. (Tulloch) Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi (12. sajand) ja Cambridge (13. sajand) ülikoolid. Need ülikoolid loodi linnakeskustesse ning tihti tekkisid tülid
Nendeks õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. Pariisi ülikool rajati 1155. aastal praeguses Pariisi linna alal. Pariisi ülikoolil oli palju teistsugused omadused kui Bologna ülikoolil. Algselt kujunes Pariisi ülikoolis välja ainult usuteaduskond. Meistrid õpetasid antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekste. Sellest tingituna tekkis konflikt antiikautorite ja paavsti kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja paavst keelas antiiktekstide õpetamise. Õpetati üüriruumides, kloostrites, isegi tänaval. Peaasi, et õppejõudu oli kuulda. Pariisi ülikoolis valiti rektor teaduskondade magistrantide poolt. Pariisi ülikooli on kutsutud ka ‘’magistrantide ülikooliks’’. Ülikool, kus meistrid omasid täielikku kontrolli ülikooli ja oma õpilaste suhtes. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna lõpetanud. 13. sajandi hakkas Pariisis suurenema mungaordu mõju.
1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: 1) Ratsionalism (Mandri-Euroopas, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal) - ratsionalistid väidavad, et tõde on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtuvalt
Juhtis Rooma paavst; kirikukeelesks ladina keel (jutlusest ega jumalateenistused lihtinimesed aru ei saanud); peakirik Püha Peetruse kirik; ristküliku/ladina ristikujuline; freskod (seinamaalid), reliikviad(pühad säilmed); ristisõdade algatamine, vaimulikel tsölibaat. Õigeusu kirik- ortodoksne e õige. Juhtis Konstantinoopoli patriarh ja Bütsantsi keiser; jumalateenistused kreeka ja slaavi keeltes; peakirik Hagia Sophia; ruudukujuline/kreeka rist; imettegevad ikoonid; antiiktekstide säilitamine ja kopeerimine; kõrgematel vaimilikel abielu keelatud. Konklaav- valisid Rooma Sixtuse kabelis Rooma paavsti. Ketser-usust kõrvalekalduja, väärusuline, kahtles kiriku seisukohtades; neid põletati tuleriidal, et nende hingest eemaldada kurjus, konfiskeeriti vara. Pagan- inimene, kes keeldus omaksvõtmast ristiusku ja jäi vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Inkvisitsioon- kiriklik kohtuvorm, kiriklikult karistati vaid usuga seonduvaid kuritegusid, nt ketserlus
BÜTSANTSI KAUDU 9. SAJANDIL 1) professionaliseerumine: Alates 9.saj pKr: Konstantinoopoli klassikaliste patriarh filoloogide teke, Kyrillos - Kagu-Euroopa 2) antiigipärandi marginaliseerumine ristiusustamise raames: ühiskonnas, 3) arhitektuurilised eeskujud. 1) vana kirikuslaavi keele loomine kreeka keele eeskujul: PROFESSIONALISEERUMINE - tähestik kirillitsa , Antiiktekstide väljaandmine - sõnavara originaalis - liturgiakeel kooliväljaandeina: 1802 Cicero - kirjanduszanrid etc. valitud kõned. Reaktsioon: Ecce monstrum! II. ANTIIGIRETSEPTSIOON klassikaajakiri North American VENEMAAL: KOLMAS ROOMA Review 1453 Konstantinoopoli 1820ndad langemisega läheb õpetatud artiklid antiigi kohta, maailmavõim Moskvale kui
annaabi.ee 
