Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus,ornamentaa lsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Meelisteemad · Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja
ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi kirikuid ja losse. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega
Arhitektina oli iseõppija. Skulptuur Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine. Näojooni idealiseeriti ja nn Kreeka nina tõttu mõjuvad ühesugustena. Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga
Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu see on eelkõige liikumine, äge võitlus on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokkkunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu ja
kaunist kätetööst. Puhas maastikumaal sai eluõiguse alles 17. sajandil, mille ühe koolkonna nn ideaalmaastiku rajajateks olid prantslased Nicolas Poussin ja Claude Lorraine. Oma kontseptsiooni töötasid nad aga välja Itaalias elades ja nende maastike näol kangastus neile miljöö, mis nende arvates sobis antiikkangelaste vaprate tegude taustaks. Ideaalmaastikul on kindlad kompositsioonireeglid. Vaataja ees rullub lahti suursugune maastik veekogude, silmapiiril sinetavate mägede ja külgedel olevate puude, kaljude või varemetega, mis mõjusid nagu teatrikulissid. Siia juurde kuulusid ka mõned figuurid. Kunstnikud ei mõelnud sellist maastikku siiski otsast lõpuni välja. Nad tegid looduses innukalt eskiise küll puust, lillest, ojast, millest siis ateljees komponeerisid mõjurikka vaate. [--]
Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega
annaabi.ee 
