· XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul.
Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, näiteks lahkas kuulus Itaalia renessanssikuntsnik Leonardo da Vinci (1452-1519) keha täisliku kujutamisel laipu.
ja arhitektidelt avalikke ehitisi, koos maalide ja skulptuuridega Skulptuurid kaunistasid ka esinduslikke linnaväljakuid Tähtsaim keskus Firenze Itaalia humanism Hakati hindama inimse keha ja hinge harmoonilist tervikut Inimene looduse osa, teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusega Kõike inimlikku hakati kõrgemalt hindama usuti inimvõimetesse ning hinnati isikupära Austus loominguliste inimeste, poeetide ja kunstnike vastu Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte
harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja kunstnikud olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Inimest püüti kujutada võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täuslikult. Kunsti kaudu
annaabi.ee 
