Mõned neist on veesülitid, mõnedel aga on heraldiline tähendus, samuti võib kohata tiibade ja kihvadega metsloomi, kelle ülesandeks on peletada eemale kurjad vaimud. [17] Joonis 23. Pariisis asuva Notre Dame katedraali gorgod. [24] 6. RENESSANSS Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb Itaaliast 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine. [1] Renessanss kui arhitektuuriajaloo pöördepunkt, oli tunnistajaks enneolematute ideede levikule, mida soodustasid trükikunsti murranguline areng. Sellel perioodil suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatati raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik oli linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutus madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks
peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". *Hume tugines empirismile Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks."Inimene on valge leht". 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, ?Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte
peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile – mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. „Mõtlen, järelikult olen olemas”. *Hume tugines empirismile – Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks.”Inimene on valge leht”. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult
Seega ei saa reaalsuses ikkagi kindel olla. Seega pole reaalsus meile meelte kaudu ka kättesaadav. Kogetav on vaid väikene osa. Kindel ei saa olla mis juhtub tulevikus ega ka selles, mis oli. David Hume`i jaoks oli inimene üks loomade seas. Ratsionaalne arutelu religiooni üle on mõtetu. Inimkäitumine pole samuti kunagi ratsionaalne. Inimesed käituvad kasulikkuse ja funktsiooni järgi. 15). .... (KÜSIMUS: Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meier jt.) Varauusaega kujundab arusaam, et Jumal nö esteetiliselt ei tunne. Jumalik on täiuslik elamus ja esteetiline pealiskaudne. Uusajal (15.saj) ilu peitub looduse jäljendamist teaduslikult paikapandud reeglite järgi ning teisalt ka silmaga tajumatut täiust, mis ei olegi maisus täielt leitav. Vabasid kunste hakkab mõjutama uusplatonism. Vormivõtete arendamine. Reaalsust ja ka ülemeelelist reaalsust peavad valitsema rangelt loogilised reeglid
10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22
annaabi.ee 
