Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"antiigiajal" - 5 õppematerjali

Sissejuhatus semiootikasse
1
docx

Sissejuhatus semiootikasse

Kratilos(keskendub ühele semiootilisele probleemile) ­ loomuse järgi, Hermogenes ­ kokkuleppe järgi agoonia ­võitlus.. tõde sünnib vaidluses,me vaidleme läbi tõde ei ole olemas me nimetame asju vastavalt nende loomustele..vastavalt nende sisemestele parameetritele inimene onseaduse ees subjekt seadusandja annab seaduseid vastavalt loomusele.. semiootilised traditsioonid jätkusid nii antiigiajal kui keskajal pärast platonit tuleb nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk ­ kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop ­ mõttefiguur(võrdlus metafoor jne)

Semiootika → Semiootika
4 allalaadimist
Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid
22
odt

Illustreeritud antiigisõnavara – terminid ja pildid

Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr. 14 Terrakota ( it. k. terra cotta - põletatud muld, küpsetatud maa) ­ on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud drenaazitorud jt keraamilised esemed. Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Terrakotatooteid tehti vormis ja seejärel põletati. Nii valmistati antiigiajal templite jm hoonete katteplaate, kujusid, reljeefe, nõusid. Eriti palju tehti terrakota kujukesi. Maalitud pisikujukesed pühendati jumalaile, pandi matmisel hauda kaasa või anti ka lastele mängida. Terrakota savipõletustehnika on selle väljakujunemisest püsinud põhimõtteliselt muutumatuna tänapäevani. Eestis on parim näide terrakotast Tartu Jaani kiriku 14. sajandist pärinevad terrakotaskulptuurid. Pildil etruski terrakotaskulptuur

Kultuur-Kunst → Antiigi pärand euroopa...
31 allalaadimist
LOENGUKONSPEKT semiootika
18
docx

LOENGUKONSPEKT semiootika

märgiks) Märk ise peab olema objekt, mida me tunneme/näeme kombates, aistingutega, peab eristuma taustast, olema meeltega tajutav. Tähendus ­ see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos ­ märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased. Franz Bopp "Tõde ei ole ilus" ­ mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones

Semiootika → Semiootika
12 allalaadimist
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Piltide pooldajad ehk ikonoduulid pidasid selliseid pilte aga pühadeks objektideks. Paljud bütsantsi kunsti sisaldavad teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, sest keisrid toetasid pildieitajaid, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed valmistati. Varase büstantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks kultusobjektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Inimesekujutamine on teistsugune kui antiigiajal ja varakristlikul ajal. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme. Näod väiksed, aga silmad on suured ja võimukad. Figiuurid on reas, nagu seisaks õhus. Figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Mosaiigiaegne tehnika erineb antiikaegsest ­ kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
87 allalaadimist
Keskaeg
30
doc

Keskaeg

Germaani valitsejad kasutasid Rooma linnade varemeid oma residentsidena. Uus linnade kasv 10. sajandil, kulmineerus 13. sajandil. Seejärel linnade kas Euroopas lõppes, 14. saj demograafiline tagasilangus. Lääne ­ Euroopas eri piirkonnad: 1. Itaalia, Hispaania, Lõuna ­ Prantsusmaa ­ kus linnade kasvus polnud katkestust, linna funktsioon muutus. 2. Põhja ­ Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja ­ Saksamaa ­ tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3. Ülejäänud Euroopa ­ kus antiigipärandit pole kunagi olnudki. Doozd ­ Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt. Burgus, portus, vicus ­ keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine).

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
501 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun