antigeeniga. Üldiselt on antikehadel suur spetsiifilisus. Antikeha tunneb mingist võõrvalgust ära ainult väikest osa. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. Ristreaktiivsus- on antikeha individuaalse paratoopi võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga või antikehade populatsiooni võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga. See reaktsioon saab toimuda, kuna ristreaktiivsel antigeenil on ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt sarnane epitoop immuniseeriv antigeeniga Antigeen- antikeha vastasmõju Organismi satub võõrkeha, mille küljes on antigeen. Võõrantigeeni toimel asub organismis kiiresti paljunema üks konkreetne B-lümfotsüüt, tekitades klonaalse rakupopulatsiooni. Selliseid B-lümfotsüüte, mis on asunud antikehi sekreteerima, nimetatakse ka plasmarakkudeks. Need on terminaalselt
ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil).
võitlema Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat) Kaks strateegilist haru: Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise: 1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B-lümfotsüüt) baseeruv. Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades. Antigeenid ja antikehad: Mis vahe on antigeenil ja antikehal? -antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha -antigeen on võõrkeha ise antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele haptenid- väikesed molekulid, mis ise ei põhjusta immuunreaktsiooni vaid teevad seda kinnitudes suurema molekuli(valgu) külge. Võimalik allergiate põhjustaja.
immunodominantsed ja millistele T rakk peab vastama. 12. Antikehade struktuur ja funktsioneerimine (IgG näitel). Antikehad on seotud B-raku membraanile või sekreeteritud vormina koevedelikes. Membraan-seotud AK + AG interaktsioon käivitab antud antigeenini suhtes spetsiifilise B-raku klooni paljunemise. Sekreteeritud antikehad käivitavad humoraalse immuunvastuse, neutraliseerib antigeeni, et tagada elimineerimine.Kõik antikehad seovad antigeeni, osalevad bioloogilistes funktsioonides. Antigeenil on antigeensed determinandid, millede vastu immuunsüsteem toodab immuunvastuse käigus antikehi mitme erineva antugeeni epitoobi vastu st mitu B-raku klooni hakkavad paljunema ja tootma antikehi. Antikehal on 2 põhilist funktsiooni: seondub võõrantigeeniga; vahendab effektor- funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeen. Paiknevad valdavalt vere seerumis, kollane vedelik, mis jääb järgi kui veri või plasma hüübib.Igal
α–ahelas on 2 positiivselt laetud aminohapet, β-ahelas aga üks positiivselt laetud aminohape. Mõlemat tüüpi TCR erinevad membraanseotud immunoglobuliinist (BCR): TCR-il on ainult üks antigeeni siduv regioon, samas BCR-il on neid kaks Kui immunoglobuliini (BCR) sekreteeritakse antikehadena, siis TCR ei sekreteerita kunagi. TCR seostub antigeeniga vaid MHC vahendusel BCR (seal hulgas antikeha) tunneb ära konformatsioonilisi epitoope antigeenil, samas TCR vajab antigeeni eelnevat töötlust, kuna TCR tunneb ära lineaarseid epitoope. TCR on kahte tüüpi: α/β – seostub MHC I ja MHC II klassi molekulidega ning immuunvastuses selle tavalises mõttes. Seda retseptorit kannavad 90-95 % T-rakkudest γ/δ – sarnane kujult α/β retseptorile. Kuid seda tüüpi retseptor seostub spetsiifiliste ligandidega - kuuma-šoki valkudega, mitte-peptiidsete ligandidega sh fosforüleeritud ligandid või mükobakteriaalsed
annaabi.ee 
