rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3. Psühholoogilised depressioon, kurbus, erutus, ootusärevus, hirm, mure ja pinge. 4. Psühhiaatrilised psüühilised traumad. 5. Farmakoloogilised alkohol, mõned ravimid, antidepresandid, kofeiin, energijajoogid, nikotiin. 6. Keskkonnaga seotud Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. 7. Ööpäevarütmide häired edasi lükatud magama mineku sündroom, esineb noortel ja vanuritel. Arstid liigitavad unetuse kestvused kolmeks: · Mööduv, kestab mõne päeva. · Lühiajline, kestab kuni kolm nädalat. · Krooniline, kestab kauem kui kolm nädalat. Norskamine
Leukeemia 3 haiguspilti: · Äge leukeemia: äge lümfoidne ja äge müeloidne leukeemia. · Krooniline müeloidne leukeemia. · Krooniline lümfoidne leukeemia. Leukopeenia all mõistetakse leukotsüütide arvu vähenemist veres (< 1,5 x 10 9/ l). Enamasti on ikka tegemist neutrofiilse leukopeeniaga. Mõjutavad faktorid: · Füüsikalised ioniseeriv kiirgus. · Keemilised benool, insektsitsiidid. · Farmokoloogilised antidepresandid, silfoonamiidid. · Bioloogilised viiruste, riketsiate, metabolismi ja/või struktuuri komponendid. Võimalikud põhjused: · Leukopoeesi langus regulatsiooni häired, geneetilised defektid; · Lagunemine veresoontes tsütotoksiline immuunsüsteem (leukotsüütide vastased antikehad); · Suurenenud kaotus vereplasma ja lümfiga põletus, endometriit, osteomüeliit; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · Tsütostaatikumravi;
Elekterentsefalograafia (EEG) on aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega. Aju on evolutsiooni tulemus ja loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 4.3.2. Närvirakkude ehituse ja talituse uurimise meetodid Arengudüsleksia- pärilik närvirakkude rände häire peaaju arenemise ajal. Moodne psühhofarmakoloogia teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. (nt, antidepresandid, uinutid, ecstasy) 4.3.3. Tehnoloogiline progress inimaju uurimisel Kasutades erinevates uurimissuundades biokeemiliste ja käitumiskatsetega kogutud teadmisi kombineeritult teadmistega aju ehitusest, saab inimese psüühika alusmehhanismide kohta püstitada kaugele minevaid hüpoteese, mille kontrollimise teeb võimalikuks moodsate tehnikasaavutuste kasutamine inimese närvisüsteemi uurimisel. 5. Pärilikkus ja inimeste erinevused 5.1. Muutlikkuse seletused
3ps ja 4 ls Depressiooni lisasümptomid: 1. Tähelepanu- ja keskendumisvõime langus 2. Alanenud enesehinnang 3. Süü-ja väärtusetusetunne 4. Unehäired 5. Pessimism 6. Enesetpumõtted Mehed hakkavad jooma ja muuruvad agressiivseteks, hakkavad tegelema ekstreemsustega. Naised ärrituvad kergesti, kaotavad huvi välimuse suhtes, tekivad kehakaaluprobleemid Ravi- Diagnoosimiseks on vaja, et sümptomid oleks kestnud vähemalt 2 nädalat. Farmakoloogiline abi- määratakse antidepresandid, mille mõjumine võtab aega. Depressioon on komorbiidne häire, mis tähendab, et ta esineb kood teiste haigustega. Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse