bakterhaiguste ravi antibiootikumidega Margit Maide ja Triinu Margens antibiootikumid · Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne või ka rakkude paljunemist pärssiv toime. · Antibiootikumid on väga erinevad. · Tänapäeval kasutatakse looduslikke kui ka paljusid looduslikele ühenditele lähedasi keemilisi aineid Antibiootikumide liigitus: 1) kitsa toimespektriga antibiootikumideks need toimivad vaid teatud bakterite puhul ja neid kasutatakse siis, kui on täpselt teada, mis bakteriga on tegemist 2) laia toimespektriga antibiootikumideks need toimivad suurele hulgale bakteritele ja kasutatakse, kui bakter ei ole teada või bakterite liike on mitu. · Esimene antibakteriaalne ravim Ajalugu Salvarsaan tuli turule 1910. aastal · Esimese loodusliku antibiootikumi
Kaasajal kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiendatud, et nende toimet tõhusamaks muuta. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antimikroobne spekter Antimikroobne spekter on kindla antibiootikumiga mõjustatavate mikroobide skaala Antibiootikumid jagunevad kaheks: kitsa ja laia spektriga antibiootikumideks. Neist esimesed mõjuvad üksnes teatud liiki bakterite puhul ja seepärast kasutatakse neid juhul, kui on täpselt teada, mis liiki bakter on haiguse põhjustanud. Laia spektriga antibiootikume kasutatakse juhul, kui bakteri liik ei ole täpselt teada või siis on arstil põhjust arvata, et neid liike on mitu. Laiatoimelised-Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid kasutatakse juhul, kui pole
* Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega. * Seened elavad taimedega sümbioosis ja nad on ka olulised lagundajad. * Seeni kasutab toiduainetetööstus (juustude, veinide, õllede tegemisel), meditsiinid (antibiootikumideks). * Seened võivad põhjustada paljusi tervisehädasid kõige levinum on seenemürgitused (suhteliselt efektiivsed). -) Lisaks on ka igasugused nahahaigused (küüned, pigmendilaigud). * Seened toodavad mükotoksiine ehk seenemürke. * Valgud hakkavad 70oC juures denatureerima. Bakterid * Kõik bakterid on prokariootsed organismid (puudub konkreetne rakutuum). * Arhed ürgbakterid, kes suudavad elada väga erinevates ja ekstreemsetes paikades. * Membraan kaitseks.
valkelagundavad organismid arenevad koos intensiivsemalt kui üksikud liigid eraldi).Antagonism − suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengu või hävitab selle. Bakteriotsiinid − bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid. Neil on antimikroobne toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimet. antibiootikumideks. Mõjuvad tavaliselt teatud kindlale mikroobi liigile: Fütontsiidid − taimse päritoluga antibiootilise toimega ained. Nad on üheks looduslikuks teguriks võitluses mikroobidega (nt mugulsibulast ja küüslaugust on eraldatud ollitsiin). Loomse päritoluga antibiootiliste ainete hulka kuuluvad nt lüsosüüm, eritriin ja ekmoliin. Lüsosüüm − on valguline aine, mida leidub munavalges, pisarates, süljes, kalamarjas jne
Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist, temperatuurist, keskkonna koostisest ja teistest tingimustest. Toiduainete
Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist, temperatuurist, keskkonna koostisest ja teistest tingimustest. Toiduainete
Suremus kõrge, 30-60%. Keemiline peritoniit. Põhjuseks veri, sapp, Ba-kontrastaine või muud ärritavad ained peritoneaalõõnes. Peritoneaalabstsess. Kapseldunud ja lokaliseeritud infektsioonikolle peritoneaalõõnes. Suurem osa tekib sekundaarse peritoniidi või kõhuõõne kirurgia järel. 7. Peritoniidi ravi printsiibid. Primaarset peritoniiti ravitakse konservatiivselt antibiootikumid ja toetav ravi. Antibiootikumideks näiteks 3-4pk tsefalosporiinid (tsefuroksiim, tsefepiim), külvide järgselt ravi vastavalt antibiogrammile. Sekundaarse peritoniidi ravis on neli tähtsat komponenti: 1) kolde kontroll; 2) drenaaz; 3) AB-ravi; 4) toetav ravi. Kolde kontroll seisneb intraabdominaalsete infektsioonikollete likvideerimises ja drenaazis. Sõltudes etioloogiast see võib olla kirurgiline (avatud nt avatud apendektoomia, laparoskoopiline nt laparoskoopiline