Sellist lõiku nimetatakse ALAMTULETUSTEKS ning seda tähistatakse PÜSTJOONEGA VASAKUL POOL. ALAMTULETUSE sees VÕIB OLLA veel ALAMTULETUSI. TÕESUSPUU abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. Kui kõik puus esinevad valemis on lammutatud literaalideni, siis nimetatakse seda puud LÕPETATUKS. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA Kui p, siis q nimetatakse TINGIMUSLIKUKS LAUSEKS Lause p on alus ehk ANTETSEDENT Lause q on tagajärg ehk KONSEKVENT HÜPOTEETILISED SÜLLOGISMID TINGIV SÜLLOGISM ehk hüpoteetiline süllogism on süllogism, mille üks eeldus on kindlasti tingiv väide(või materiaalne implikatsioon) ning teine eeldus võib olla kas atributiivne või tingiv väide(või materiaalne implikatsioon). PUHAS HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM on tingiv süllogism, mille kõik eeldused ja järeldus on hüpoteetilised(tingivad) väited (või materiaalne implikatsioon).
· Kui süllogism ei tööta, siis midagi järeldada ei saa. Kui süllogism töötab, siis peab täiendava eelduse korral teostama arutelu üldiselt üksikule või osalisele. 22_fl_vi-x L8 SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA Igasugune väide kujul Kui p, siis q kannab nimetust konditsionaal (ik conditional). Esimene väide on alus ehk antetsedent (ld. antecedens, ik antecedent) teine on tagajärg ehk konsekvent (ld consequens ik consequent). Lausearvutuse defineerisime implikatsiooni Kui p, siis q, valemina p q binaarse tehtena, mis annab tõese lause alati, välja arvatud juhtum, kui esimene osalause (p) on tõene ning teine (q) väär. Sellist implikatsiooni nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (ik material implication). Materiaalne implikatsioon on konditsionaali kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm.
konjunktsiooniks tõlgendada lause „Kui Juku õpib hoolega, siis Jaan tegeleb rumalustega”, selle tähendus langeb kokku lause „Juku õpib hoolega ja Jaan tegeleb rumalustega” tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui … siis … võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all „Süllogismid liitväidetega”. Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Tavakeelsetes tingimuslausetes on alus ja tagajärg omavahel sisuliselt seotud, nt „Kui sa ei söö, siis sured sa nälga”. Lausearvutuses on kasutusel tingimuslause kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm, kus alus ja tagajärg ei pea omavahel sisuliselt seotud olema, nt „Kui ilm on ilus, siis on tõene, et 5 × 5 = 25”. Lausearvutuses kasutatavat
konjunktsiooniks tõlgendada lause ,,Kui Juku õpib hoolega, siis Jaan tegeleb rumalustega", selle tähendus langeb kokku lause ,,Juku õpib hoolega ja Jaan tegeleb rumalustega" tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui ... siis ... võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all ,,Süllogismid liitväidetega". Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Tavakeelsetes tingimuslausetes on alus ja tagajärg omavahel sisuliselt seotud, nt ,,Kui sa ei söö, siis sured sa nälga". Lausearvutuses on kasutusel tingimuslause kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm, kus alus ja tagajärg ei pea omavahel sisuliselt seotud olema, nt ,,Kui ilm on ilus, siis on tõene, et 5 × 5 = 25". Lausearvutuses kasutatavat
annaabi.ee 
