ANTARKTIKA helle Geograafiline asend Geograafiline asend Antarktika on polaarala ümber lõunapooluse koos Antarktise mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees ...
eeskujuks sellepärast, et tema ei kohkunud ühestki tagasilöögist. · Roald Amundseni elust ja reisidest. Roald Amundsen sündis Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras 1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab
iseloomulike asjadega tutvuda. 2 Gröönimaa Üldiseloomustus. Gröönimaa kuulub koos teiste Põhja-Jäämeres olevate saartega ning Antarktise mandriga põhiliselt jäävööndisse. Väike osa saarest kuulub ka tundravööndisse. Jäävööndit iseloomustavad aastaringselt negatiivsed temperatuurid, kidur taimestik ja loomastik ning küllaltki väike asustatus. Arktika saartel ja Antarktikal on suur tähtsus rahvusvaheliste teaduseksperimentide korraldamisel. (Kont et al, 2003) Gröönimaa on Arktilisist saarist kui ka Maailma suurim saar pindalaga 2 175 600 ruutkilomeetrit. Ametlikult kuulub Gröönimaa Taani riigi alla, tegutsedes iseseisva kolooniana. (Aader et al, 1970) Geograafiliselt ja etniliselt on selle Arktika saare rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. (http://www.polaarseiklus.com[07.12
o Keskkondade identsuse korral ei teki samuti uut liiki o Genofond peab olema piisavalt suur o Kui populatsioon kohaneb uute tingimustega ja paljuneb -> kohastumused o Ajapikku tekib ristumisbarjäär o Alamliikide teke 8k-15k a., atlandi heeringas -> räim 20k a. o Ehk siis kui tekib isolaat ja püsitakse erinevas keskkonnas, aga see-eest mitte vastandlikes tingimustes, nt kaelkirjakirjad Antarktikal noh. Seejärel isolaat kohaneb ja paljuneb, sealjuures genofond on piisavalt suur et võimaldada mutatsioone ja looduslikku valikut. Kui ainult retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda ei toimu, tekivad isolaadil kohastumused ning ajapikku kujuneb ristumisbarjäär ehk ta ei suuda oma originaaliga enam ristuda. · Kui kaua aega on vaja?
annaabi.ee 
