20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907) Lepingu järgi jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2 . Saksamaa soovis kehtestada suuremat mõjuvõime euroopas. 3
negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Sõda ise puhkes aga seetõttu, et tekkisid erinevad vastuolud ja erimeelsused suurriikide vahel. Kuna Saksamaa oli sõjaks juba end mõnda aega ette valmistanud, siis oli tal ka kindel sõjaplaan ja tema eesmärgiks oli saada juhtpositsioon Euroopas ja alustada tuli seetõttu Prantsusmaa vallutamisest. Arvati, et sõda
kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piiridel *Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920.aastail katsed sõlmida Balti Liit ja Põhja block *Üldiselt olid Eesti-Soome ametlikud suhted ratsionaalsed ja kohati isegi jahedad, mitteametlik läbikäimine hõimurahvaste vahel oli see vastu väga elav *Edukalt tehti sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel *12.sptemberil 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule (on nim. Balti Antantiks) Eesti-Vene suhted *1920 alguses lähtus NSVLiit maailmarev.ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada *sõlmiti mitmeid lepinguid ohututeks kaubandussuheteks ( lk.213) Sõjaohu kasv *1930.a esimesel poolel tehti katsed sõlmida Idapakt, mis oleks garanteerinud ka Balti Riikide puutumatuse - ebaõnnestus *eesti pidi oma poliitikas arvestama nii Saksamma kui ka NSV Liiduga *1938
vastuolud läbi 1920. ja 1930. aastate, sest Poola oli sõdade käigus hõivanud Vilniuse ja selle ümbruse, Leedu pealinn oli Kaunas. Neil ei olnud isegi diplomaatilisi sidemeid. Eesti esindaja käik Leedus tõi kaasa noodi ehk laituskirja Poolalt ning vastupidi. Balti liidu asemel jõuti 1923 Eesti ja Läti vahelise kaitseliidulepingu sõlmimiseni. 1934 õnnestus ka sõlmida Eesti, Läti ja Leedu vaheline Balti kolmikliit, mida on kutsutud ka Balti Antantiks. Selle eesmärk oli majanduslik ja kultuuriline koostöö, nähti ette välisministrite omavahelisi kohtumisi ja konsultatsioone. Kui Eesti ja Läti peamine vaenlane ja oht oli Nõukogude Liit, siis Leedu meelest oli see Poola. Eesti koostöö teiste riikidega ei sujunud kuigi hästi, hoolimata Eesti-Läti liidust ja Balti kolmikliidust. 1933 tekkis uus oht – Hitleri Saksamaa. Suuremad riigid ei tundnud aga väiksemate idas asuvate riikide vastu mingit huvi
hõimurahvaste vahel oli seevastu väga elav. Eesti ja Soome tegid edukat sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel. Eesti-Läti koostöö sai alguse ühises võitluses riikliku isesesivuse eest, kus Eesti Lätit tõhusalt toetas. 1932. aastal sõlmis Eesti Lätiga poliitilise ja sõjalise koostöölepingu. 12.septembril 1934. aastal kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule, mida on nimetatud Balti Antantiks. Venemaalt lähtuv oht Eesti iseseisvusele oli kõige lähem ja vahetum. Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, end tegelikult üsna pingelised. Neid suhteid reguleeris lepingute süsteem, mis lähtus Tartu rahulepingule. 1920. aastate esimesel poolel lähtus NSVL maailmarevolutsiooni ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes Eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada, sama aastate teisel poolel suhted paranesid. 1927
annaabi.ee 
