Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud oma 12 vägiteo poolest. Näide tunnist - Liibüa kõrbes kohtas Antaiost, kelle ta tappis maast üles tõstes ja ära kägistades Eepos - tunnused (sündmusterohke, mahukas, pärimusliku taustaga), liigid (kunst-, rahvus- ja kangelaseepos), sisu (tülid, kodumaakaitsmine, looduskatastroofid), näited (Ilias, Odüsseia, Kalevipoeg) Homeros - vanakreeka pime laulik, peetakse kreeka vanade eeposte loojaks, kuulsaimad Ilias ja Odüsseia, arvatakse elavat 12-7 saj eKr, sünniasukoht arvatavasti Joonia
Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse
Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse
See mees sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta emakeselt maalt (Gaialt) iga kord uut jõudu. Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks. Ka seda stseeni kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. NB! Suurenda pilte! a) Antonio del Pollaiolo. Herakles kägistamas Antaiost. Uffici Galerii, Firenze. b) Atlas ja Prometheus vanakreeka vaasimaalil. Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu. Prometheus teadis teed hesperiidide aeda, kuid ta soovitas Heraklesel sinna
Siin kohtus ta kuulsa ja võitmatu kangelase Antaiosega. Muistendi järgi oli Antaiose merejumala Poseidoni ja maa jumalatari Gaia poeg. Iga kord, kui Antaiosel võitluses vastasega tuli kitsas kätte, puudutas ta maad. Emakese- maa käest sai ta uut jõudu juurde, muutus võitmatuks ja hävitas iga võõra, kes tuli tema maale. Kuid Antaiosel oli nõrk koht - oht saada mingil viisil lahutatud emakesest- maast. Seda nimelt võttis arvesse ka Herakles, kui ta kohtas Antaiost. Võitluses selle kuulsa kangelasega kiskus Herakles ta maast lahti, tõstis õhku ja kägistas ära. Peale arvutuid vägitegusid võttis Zeus lõpuks Heraklese taevasse ja ta sai jumalaks. Section IV.1 Theseus. Atika peakangelaseks loeti Thesust, kuningas Aigeuse poega. Tema vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese. Prokrustes kutsus mööduvad teekäijad enda juurde, kostitas neid ja seejärel käskis neil puhata oma
peale saanud, võttis Herakles õunad ja läks ära 12. Pidi tooma ära Hadese kolme peaga koera Kerberose Hades andis talle selleks nõusoleku, tingimusel, et Herakles ei kasuta koera vastu relva, kangelane tohtis kasutada vaid kätejõudu; Herakles sundis siiski koera alistuma Nende katsumustega hakkama saanud, oleks Herakles tegelikult pidanud saama elu lõpuni rahulikult elada, kui nii ei läinud. Herakles pidi veel Antaiost võitma Antaion oli gigant ja maadleja, kes sundis võõraid endaga jõudu katsuma, seades tingimuseks, et võidu korral võib ta kaotaja tappa; Herakles tõstis Antaiose üles õhku ja kägistas ta. Herakles võitles jõejumal Acheloosega, sest Acheloos armastas neidu, keda Herakles tahtis nüüd naiseks võtta. Acheloos üritas Heraklesele aru pähe panna, kuid Heraklese puhul oli see mõttetu. Acheloos muutis end sõnniks, kuid Herakles oli
annaabi.ee 
