· Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Teiste jumalannade, nümfide ja surelike naistega on tal veel poegi. · Osad nendest poegadest on hiiglasliku kasvu ja jõuga nagu Polyphemos või Antaios. · Tal on võime muuta ennast hobuseks ning sellega on seotud nii mõnigi tore lugu. Sugulussidemeid · Kõik on kõigiga sugulased. Mõned lähemalt teised kaugemalt. · Meredevalitseja Poseidon on Zeusi ja Hadese vend, Kronose ning Rhea poeg, Uranose ja Gaia poja(tütre)poeg. · Ühtekokku on Poseidonil palju vendi ja kaks õde (Hera ja Hestia). · Hera on ühtlasi tema venna Zeusi naine. · Ta on kõigile Zeusi lastele onu, keda on väga-
Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt
loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid.
Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse
Hesperiidide aia asukohta teadsid Kreekas vaid väga valitud nimed - nii pidigi Herakles esmalt sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse
annaabi.ee 
