1) Saksamaa · Hitleri Saksamaa kehtestab 1935 sõjaväekohustuse (Wehrmacht), loob oma sõjaväe. (lubatud oli ainult vabatahtlikest koosnev) · Mereväekokkulepe (oli kahepoolne rikkumine) Inglismaa kirjutas ka alla, kuigi oli 1 osaline kes kirjutas alla Antanti poole. · Viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. (Muudab Versaille rahulepingusüsteemi tühiseks) · Saksamaa tungib Austria, liidetakse anslussiga . 2) Inglismaa · Sõlmib Saksamaaga Mereväekokkuleppe. Saksamaa laienemise sammud: 1) Saarima rahvahääletuse tulemusel läheb tagasi S 2) Austria anslussiga 3) Siudeedimaa Ja siis algab juba okupeerimine 18.11.10 5 Njeetu 21.11.10 Hispaania kodusõda 1936-1939 (lk 157) Eelnesid: Franco hakkas möllama, tahtis võimu võtta 20 saj. Franco ei sõdind kuningriigi vastu, kuningriik oli siis juba langend
7) Teise rinde avamine 6. juuni 1944. (D-Day) 8) Baaside leping 28.sept 1939 Eestiga, 5.okt 1939 Lätiga, 10.okt 1939 Leeduga. 9) Esimene nõukogude okupatsioon 1940-1941. 10) Saksa okupatsioon 1941-1944. 11) Esimene massiküüditamine 14. juuni 1941. 12) Põgenemine Läände algas 1943, aga muutus eriti massiliseks 1944. 4. Rahvusvahelised II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed. 1) Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine ja anslussiga hakkas ta seda teoks tegema. 2) Suurbritannia ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega sõdida. 3) Prantsusmaa ei julgenud üksi idanaabri vastu sõtta astuda. 4) Kasutati lepituspoliitikat, anti järele Saksamaa tahtmistele. 5) Saksamaa muutus järjest agressiivsemaks, aga lääneriigid ei teinud selle vastu midagi. 6) Saksamaa ja NL sõlmisid MRP. 7) Mõlemad riigid jätkasid vallutusi. 5. Sõjakate suurriikide eesmärgid. 1) Jaapan.
vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule. Sellega olid kohustatud täitma
sõja või rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete või lubaduste rikkumisele viiva sõja planeerimine, ettevalmistamine, algatamine või pidamine, või osavõtt ühisest plaanist või salanõust eespoolmainitud tegude toimepanekuks". See mõiste on antud üldisena ja absoluutsena, ilma vähimagi viiteta konkreetsetele juhtudele või riikidele. Eesti inkorporeerimine (õigemini, N.Liidu poolt eneseõigustuseks esitatud tõlgendus) on mingil määral võrreldav Austria 1938.aasta nn anslussiga. Tunnistades viimase tagasihaaravalt rahuvastaseks kuriteoks seletas Nürnbergi tribunal 1946.a kohtuotsuses, et kuigi võib isegi tõsi olla, et anneksiooni soovisid paljud kohalikud elanikud, on see väide ebaoluline, sest eesmärgi saavutamise meetodid olid agressori meetodid: otsustav tegur oli Saksamaa sõjaline jõud, mida oldi valmis kasutama igasuguse vastupanu korral (Hough III:viide 310). Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940
annaabi.ee 
