Terrassid, trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad. 12. Kirjelda lühidalt tüüpilist barokkaeda Prantsusmaal * Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d ´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast
Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 20 sajand. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile
Paviljone ühendas becreau-käik. Peahoone külgedel paiknesid nn rohelised kabinetid ehk hekkidest moodustatud ruumid väljas viibimiseks. Aias oli kokku paarsada skulptuuri, ennekõike boskettides. Palee ja selle aed hävitati revolutsiooni käigus põhjalikult, nendest pole järel muud kui väheke fragmente. Kokkuvõte prantsuse barokist Igasuguse kõhkluseta järgisid Euroopa suured ja väikesed õukonnad Pariisi. Algas baroksete residentside ehitamise ajastu. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 77 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 15
ningbarokkmustrilised lillepeenrad. Muruväljakuid ja puiestikke ilmestasid purskkaevud ja skulptuurigrupid. Barokiajastu oli tulemuslik ka linnaehituses, kuigi tänavate ja väljakute kujundamises rõhutati enamasti puhtvisuaalset mõju ja oluliseks sai võimalus tabada ühe pilguga palju nähtavaid vorme. Maalilise tänavapildi loomiseks aga asetus fassaad tänava poole nii, et oli kooskõlas teiste, temaga sarnanevate hoonetega, s.t. et hakati rakendama ansamblilisuse printsiipi.Sama on näha ka uute linnaplaanide kavandamisel ( ja elluviimisel )- juurdub kiirtena kokkujooksvate ( pea )tänavate süsteem. Paralleelselt maalilis - dünaamilise barokiga arenes kainem, eriti Rooma antiarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginev klassitsistlik barokk ( nim. ka vanaklassitsism ). Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik, fassaadide ette- ja tagasiasted suhteliselt väikesed, puudub pillav dekoor