Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. • Taolistel perioodidel hääbuvad ühiskondlikud jõud, mis senini reguleerisid inimkäitumist. • Sellist ühiskonnaseisundit nimetaski Durkheim anoomiaks. Merton`i anoomiateooria Social Structure and Anomie. 1938 Mertoni järgi enamus indiviidide soove ei ole mitte “loomulikud”, vaid tsivilisatsiooni poolt tekitatud ja oma olemuselt “kunstlikud”. Eelkõige sotsiaalne struktuur piirab ühiskonnagruppidel võimalust rahuldada oma vajadusi. Sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kaks elementi Esimessekuuluvad eesmärgid, taotlused ja huvid, mille määrab ära eelkõige kultuur.
Afaasia. Enamik meie teadmisi keele lokatsiooni kohta tulenevad afaasia uurimisest. Afaasiat tekitavad väga mitmesugused ajukahjustused. Afaasia sagedasemaks põhjuseks on ajuinsult, mille sagedasemaiks vormiks omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus:
- subjektiivne - sotsiaalne Durkheim eristab 2 liiki anoomiat: 1. Subjektiivne anoomia norm puudub, indiviid ei leia normi või ei käitu selle järgi. Anoomia tekkeks on 2 põrkuvat eeldust nõudmised, huvid ja vajadused, mis on kas üksikisikutel või sotsiaalsetel gruppidel ja teiselt poolt nende realiseerimise võimalused. Kui aga ühiskond piirab vajaduste rahuldamist, tekib olukord, mida Durkheim nimetas anoomiaks. Isik/grupp hakkab otsima oma eesmärgi elluviimiseks teisi võimalusi. Kõikide ühiskonna liikmete teadvus oleks ühesugune. Karistus peaks olema raviv. Milline peaks olema karistus, mis täidaks ravimi rolli? Karistamise eesmärk tuleb üles otsida. Mis on karistamise eesmärk? 2. Sotsiaalne anoomia avaldub kindlate eluvaldkondade reguleerimata jätmises või ebapiisavas reguleerimises või on ebasobivalt reguleeritud. Õigusliku ja moraalse regulatsiooni puudumine.
soovitud eesmärgi saavutamiseks (koordineerituse puudumine). Üheks üldisemaks sotsiaalse organisatsiooni funktsiooniks on aluse loomine inimeste käitumise prognoositavuseks ja reguleeritavuseks, kuid selle funktsiooni efektiivsus on seda piiratum, mida lahknevamad on mainitud sotsiaalse struktuuri elemendid. Äärmuslikel juhtudel prognoositavus kaob täiesti ja saabuvat olukorda võib nimetada kultuuri kaoseks või anoomiaks. --- Merton väitis aga hoopis, et kuritegevus ja hälbimine on modernse ühiskonna lahutamatu osa, s.t, et ühiskond koosneb kahest suhteliselt iseseisvast sfäärist: kultuurist ja sotsiaalsest struktuurist. Kultuur ütleb meile kahte asja: mida me peaksime soovima ja kuidas me peaksime käituma. Struktuur aga paneb paika selle, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus. Traditsiooniliste ühiskondade struktuur on hierarhiline. Mõned inimesed on rikkad
Kurjategija formeerub ühiskonna tüüpilistes tingimustes, mis sisaldab õiguskuulekaid inimesi rohkem kui kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Sotsioloogiline deviantsuse esimese sotsioloogilise seletuse andis E. Durkheim anoomiateoorias, mida ta kasutas suitsiidi olemuse uurimisel. Durkheim leidis, et enesetapu üheks põhjuseks on nähtus, mida nimetatakse anoomiaks (mis teisisõnu tähendab ,,reguleerimatust"). Selle nähtuse olemust selgitades rõhutas ta, et inimeste elu reguleerimisel on tähtis roll sotsiaalsetel ettekirjutustel. Radikaalsete sotsiaalsete muutuste või kriiside ajal (nt ohjeldamatu inflatsioon) ei vasta elukogemus enam sotsiaalsete normide kehastunud ideaalidele. Selle tulemusena sattuvad inimesed segadusse. Durkheimi uurimused näitasid, et ootamatute majanduslike languste ja tõusude ajal kasvab reeglina enesetappude arv
annaabi.ee 
