2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keerake nullasendisse. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitage sisse katoodi kütteplokk, milleks on vahelduvpinge toiteallikas. Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse tavaliselt 0,1 A, kuid anoodvoolu kiire muutumise osas võetakse see väiksem, näiteks 0,05 A
Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik
Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni väärtust nimetatakse kriitiliseks magnetiliseks induktsiooniks Bk. Edasisel induktsiooni suurendamisel trajektoorid kõverduvad veel tugevamini ning järelikult anoodvoolu tugevus jääb nulliks. Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine
Mõõtmise nr. 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 Is (A) 2,45 2,5 2,55 2,6 2,65 2,7 2,8 2,85 2,9 2,95 3 3,05 3,1 3,15 3,2 3,25 3,3 3,33 Ia (mA) 4,7 4 3,4 2,9 2,5 2,2 1,7 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1 1 0,9 0,9 0,8 0,8 Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust Ia=f(Is) 80 70 60 50 Ia (mA) Ia (mA) 40 30 Isk 20 10 0 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 Is (A)
võrele. K ja Y vahelist pinget saab sujuvalt muuta 0... 30 Vni. V ja A vahel on nõrk vastupinge, mis aeglustab võret läbinud elektrone. Tõstame K ja V vahelist pinget ja mõõdame anoodvoolu. Kui balloonis on vaakum, kasvab voolutugevus sujuvalt. Täidame ballooni Na-aurudega ja vool kasvab nüüd perioodvõngetena Pinge jõudes U1ni, ilmub ballooni kollane helendus, Na-le iseloomulik. Aatomid on ergastunud ja kiirgavad valgust
seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2
20 BH,i- 1.64E-05 HH 13.06 Teor. HH 13 n )) ((())/(2tan ))^2+((())/ ())/(2 (sin ) ^2 ))^2 ) BH,i 1.54E-05 1.65E-05 1.62E-05 1.60E-05 1.62E-05 1.65E-05 1.66E-05 1.69E-05 1.70E-05 1.69E-05 Is Ia 0.02 2.6 Anoodvoolu tugevuse sõltuv 0.1 2.58 0.2 2.56 3 0.3 2.55 0.4 2.53 2.5 0.5 2.5 0.6 2.45 Anoodvool, mA 0.75 2.3 2 0.85 2.28 0.95 2.2 1 2.1 1.5 1.05 1.95 1.1 1.87 1.15 1.65 1
Kontrolltöö nr. 2D. 1.Elektronvõimendid. Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid, mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi trioodi tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi.
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Üheoperatsioonilise türistori sulgumine ehk üleminek juhtivast olekust suletud olekusse sarnaneb dioodi sulgumisega. Türistori sulgemiseks tuleb türistori anoodvoolu vähendada allapoole hoidevoolu IH (mõnikümmend mA). Tüüritavate ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab juhtida muutes türistoride sisselülitamishetke ehk tüürnurka alates türistoridel päripinge tekkimise hetkedest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget ei saa muuta teisiti kui vahelduvpinge suurusega. Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avamisel on suur ja väljundpinge on
Türistori struktuuri jaotus kaheks bipolaartransistoriks [4]. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastus on võetud välimistelt pooljuhikihidelt. Trioodtüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.29. Joonis 3.29. Türistori struktuur ja tingmärk [2]. Türistori tööpõhimõtet illustreerival skeemil joonis 3.29 on näidatud reguleeritava pingega anoodtoiteallikas UA, anoodvoolu piirav koormustakisti Rk ja reostaat RG. Restaadiga saab reguleerida tüürvoolu, mida võetakse teisest toiteallikast UG. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 36 Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0), on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA..
annaabi.ee 
