Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem ku...
Jeesus Saarend Anneliis Brezgina Uljana 6.c Sissejuhatus Juutidel oli 1 jumal Jahve. Roomlased austasid nende uskumusi. Oodati messiast, kes vabastaks neid võõra võimu alt ja tooks tuhandeaasase jumalariigi. Jeesus Oli jutlustaja ja juut. Arvati, et on messias. Ema oli Neitsi Maarja. Usutakse ,et isa Jumal. Kasuisa Joosep. Usutakse, et sündis 0 a pkr. Usutakse, et suri u. 30 a pkr. Jeesus Jeesuse õpetus Erines juutide õpetusest. Käis mööda riiki ringi ja rääkis peagisaabuvast jumalariigist. Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusel...
Toimusid erinevad kontserdid, kus üles astusid muusikakollektiivid Septem, Living Stone ja Trepikoda. Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2. Saved 3. Heaven 4. The New Halleluujah Chorus 5
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnem...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi
Ungari loodus Anneliis Papagoi 8.A Juhendaja: Laine Tangsoo KLIIMA · Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. · Mõõdetud ekstreemumid on 41,9°C (juulis 2007) ja 35°C (veebruaris 1940). Siin on Budapesti graafik. https://www.google.ee/search?newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=h16MWub5Ds- asAfC6JiADw&q=hungarian+climate+weather&oq=hungarian+climate&gs_l=psy-ab.1.1.0i24k1l2.35996.37720.0.41172.6.5.1.0.0.0.222.820.0j3j2.5.0....0...1c.1.64.psy- ab..0.2.317....0.GQiho5fIIQA#imgrc=NJKBryZ3zx5dVM: MULL...
rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid objekte nagu näiteks Kadrioru park või Kaarli puiestee. 18. Anneliis Aunapuu. 2008. Pargi ja linna kohtumispaik. Eesti Ekspress. 10.07. http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/pargi-ja-linna-kohtumispaik.d?id=27679397 Artiklis käsitletakse parke linnaruumis ning Kadrioru pargi muutumist läbi aja. Samuti sisaldab artikkel lühikest intervjuud arhitekti Enn Rajasaarega pargi arhitektuuri teemal. 19. Kadi Tuul. 2011. Linnahaljastuse roll ja parendamine. http://www.botaanikaaed.ee/wp-content/uploads/2011/05/Kadi-Tuul.pdf
Kelli kasutab teda selles mõttes ära, et laseb ta alles hommikul uksest välja ja sel ajal just kui doktori proua majast möödus. Kelli tahtis teiestele naistele näidata, et ka tema oskab seigelda, ka teda tahetakse. Rein Malvet ,,Peipsi". Ta räägib palju merest. Kohtab rannas ühte ilusat noort naist, hommikul ärkab aga vana naise kõrvalt, see on talle suur mõistatus. Hiljem saab ta aga aru nähes neid koos, et need on ema ja tütar. Ta räägib ka vanadusest palju. Jaan Undras ,,Anneliis". See lugu on väga huvitav just oma toimumiskoha poolest, tegevus toimub Kuressaares, mees tuli siia sanatooriumisse puhkama. Lugedes mõtled kuidas see kõik kunagi võis välja näha: kuursaal, park, tee mis viib mere äärde. Ta kohtub naisega kes tutvustab talle enda tütart ja ta hakkab õhtuti temaga kohtamas käima.Hilem selgub, et neid oli 2 kaks õde, nad ei saanud koos välja tulla, sest neil olid ainult ühed kingad kahepeale. Selles loos jutustatekse palju tolleaegsest vaesusest.
Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika. Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas. Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed. Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis. Liitnimed – kahetüvelised, mitmekordsed nimed. Kahe eraldi nime tüvega kasutatud nimed, mis pole kokku sulatatud, on Anna-Maria, Peeter Paul. Kui inimesel on mitu eesnime, räägitakse tavanimest (igapäevane nimi) ja kaasnimest (Asta Eliisabeti kutsutakse Astaks). Eesnimesid saab olla piiramatult Lõuna-Euroopas (nt Hispaanias). Eestis on lubatud kuni kolm nime. Maailma rahvaste isikunimesüsteemid
Karl Karla. Karl põhinimi ja sellele tulevad teisendid. Nimi ja lähtevorm. Alusnimi ja edasiarendus (arengvorm) Augustinus, Augustianus. Alguskadu: Helena Elena. Sisekadu e sünkoop Nikolaus e Niklas. Hüpoporism meelevaldsed lühenemised, mis annavad uue nimekuju. Juhan Juss. Kokku võetakse kõik nimelühenemise vormid ja kujud. Struktuuri järgi analüüs: lihtnimed (valdav enamik) ja liitnimed (nimed, mis on kokku sulandunud) Anna, Elisabet Anneliis. Sidekriipsuga nimed e kaksiknimed. Kaksiknimed kõige tüüpilisemad. Eristatud tavanime ja kaasnime. Nt kui enam kasutusel üksainus, siis too on tavanimi. Paljudel rahvastel ka kesknimi, mida loetakse eesnime juurde kuuluvaks. Omapärane nimeelement, millel mõnikord ka perekonnanime tunnuseid. Nime hulk erinevates keeltes tavad. Eestis seaduses reegel, et lapsele võib panna kuni kolm ühekordset nime. Kui sidekriips ära jätta, võib olla 3 nime, sidekriipsuga 2.
annaabi.ee 
