© Siimo Lopsik 2013 1421 alates hakkasid toimuma iga-aastased Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus). Seal arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jms. Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased: • Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis
1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni. 14.Hinnang Hitlerile · Esiteks see Saksamaa plaan tervet maailma 2ra vallutada on yks suurimaid myyte s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud, ka Prantsusmaa annekteerides ei olnud Hitler veel maailmas6jas enda arvates, sest pakkus Inglismaale, Prantsusmaale ja teistele koguaeg rahu vastutasuks, et Versaille lepinguga kaotatud Saksa alad liidetakse uuesti suure riigiga. · Ka juudid poleks sattunud represseerimis ohvriteks sellisel m22ral kui Inglismaa oleks selle rahu vastu v6tnud, aga kui Stalinil valmis plaan Groza ja oli valmis Hitlerit ryndama, siis ennetati ta rynnnakut 2 /he n2dalaga, yhes6naga Venemaa
Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega: nekrutid pidid õppustest vabal ajal hankima elatist põllutöödega. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [1740–1786) oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest.Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga ja annekteerides Sileesia. Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba sada viiskümmend tuhat meest. Et preislased kandsid uhkusega sõjaväemundrit, „kuninga helesinist kuube”, jättes uue mundri saamisel vana pereliikmetele kasutamiseks, tundus Preisi riik välismaalastele hiiglasliku kasarmuna. Madalmaade võitlus Hispaania ülemvõimu vastu. Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis põrkus mõistagi seisuste vastupanule, mis tuli murda.
kontrollimiseks seati sisse riiklikud eksamid. Aastakümneid ettevalmistatud seaduste koguga Das Allgemeine Landrecht (1794/96) jõuti valmis pärast kuninga surma. Deklareerides küll kohtuvõimu sõltumatust, sekkus kuningas mitmel korral isiklikult kohtuvaidluste lahendamisesse, muutes omal äranägemisel juba langetatud kohtuotsuseid. Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga, annekteerides Sileesia ( Rahvusvahelised suhted). Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba 150 tuhat meest. Et preislased kandsid uhkusega sõjaväemundrit, ,,kuninga helesinist kuube", jättes uue mundri saamisel vana pereliikmetele kasutamiseks, tundus välismaalastele Preisi riik hiiglasliku kasarmuna. Friedrich II jätkas isa alustatud merkantilistlik majanduspoliitikat. Sisseveetava kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist
annaabi.ee 
