Klüüs on terasest valatud tugev äärik, mis ääristab ankruketi läbiminekuava. Sõltuvalt asukohast eristatakse pardaklüüse ja tekiklüüse. Parda- ja tekiklüüsid ühendatakse omavahel paksuseinalise klüüsitoruga. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ankurdamine Suurel sügavusel ja piiratud manööverdusvabadusetingimustes ankurdamise iseärasused Suurtel sügavustel ankrusse jäämisel on oht, et ankrukett on liiga pikalt väljas rippumas ning
seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või
seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti
seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või
seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see lisajupp ketti, mis kinnitus viimase lõpulüli külge liigendhaagiga. Kui kogu ankrukett oli laevast parda taha lastud ja ka teise otsaga ketikasti põhja külge kinnitatud ketihalss pingule tõmmatud, jäi liigendhaak tekile parajasti sellisesse kohta, kus teda võis mugavalt lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti
annaabi.ee 
