■ Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata. Sõit tormiga ■Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv) ■Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar ■Likvideerida tankides vabad pinnad ■Tormitross tekile ■Tuule suund beidevind või bakstaak ■Varjusadam, kinnine reid, varjav neem ■Ohutu kurss ja kiirus ■Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. ■Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. ■Murdunud laine ületamine on ohutum . ■Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). ■Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. ■Hoiduda madalast veest. Küljega vastu lainet
rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad; 5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel; 6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada; 7) Eesti Vabariigi sõjalaevad; 8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrukohale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad. (2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil. (5) Kohustuslikust lootsimisest on vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist
Nähtavasti algas kõik suitsu ja häälesignaalidega koos veesõiduoskustega selles piirkonnas. Arendati välja keerulised lipu-ja valgussignaalid, milledest mõned on säilinud tänapäevani. Panama ja Suessi kanalite valmimisel arendati vastutavate võimude poolt välja kanaleid läbivate laevade tõhus kontrollsüsteem. Pool sajandit tagasi oli tavaline, et mingisse sadamasse saabuv laev ootas väljas lootsi pardaletulekut enne, kui jätkati reisi õigele kai-või ankrukohale. Halva ilma korral, nt udu korral, jäid laevad ankrusse kuni ilmastiku selginemiseni. Kuna sel ajal polnud VHF raadio veel eriti levinud, siis oli sadamavõimusel väga raske määratleda millal täpselt laev sadamasse saabub. Võib öelda, et modernse laevaliikluse juhtimise pioneere oli Suurbritannia sadam Liverpool, kus 1948 a pandi tööle radarjaam assisteerimaks lootskaatrit teenendavate laevade asukoha paremal määramisel.
"Lõksu jäämise" fenomen, kui möödasõit tundub juba lõpetatud olevat. Kahe laeva vööride tõukumine nende kohakuti jõudmise hetkel. (vii) Vastaskurssidel möödumisel peaks interaktsioon vööre teineteisest eemale tõukama. Läbides jõe või kanali käänakut võib vööri kaldast tõukumise nähtus tingida vajaduse rooliga vastu hoida. 7. Ankrukoha valik. Laeva minek ankrukohale ja ankrusse panek. Ankru hoidev jõud ja ankruketi pikkuse arvutus. Vahiohvitseri kohustused ankrusse minekul. Üldised nõuded ankrukoha ja ankrusse paneku suhtes Ankrukoha valikul tuleb arvesse võtta järgmisi tingimusi: see peab olema võimalikult kindlalt kaitstud tuulte ja lainetuse eest; võimalikult parema ankrut hoidva põhjaga ja paraja sügavusega; heade juurdepääsudega ankru andmise kohale;
annaabi.ee 
