küps ise otsustama ning osalemisnõusolek on vabatahtlik Informeeritud nõusoleku saamiseks peab uuritav teadma (2): 4. Igasugust kasu/kahju, mis võib puudutada uuritavat või uurimisgruppi 5. Vastuseid kõikidele uuritavat puudutavatele küsimustele 6. Et uuritaval on õigus ja vabadus oma nõusolek tagasi võtta ja osavõtt igal ajal katkestada Informeeritud nõusoleku saamiseks peab uuritav teadma (3): 7. Et anketeerimisel või intervjueerimisel on uuritaval vabadus keelduda vastamast mõnele küsimusele 8. Et uuringu käigus ei teki uusi olukordi, millest uuritav ei tea ette või ei saa osalemist määrata 9. Asjaolusid, mis kindlustavad uuritavalt kogutud andmete konfidentsiaalsuse (kui pole otsustatud teisiti) Probleemne Kus lõpeb uurimises osaleja veenmine ja algab sundimine? Kui palju informatsiooni peab osalejale tegelikult andma?
- enamasti ei õnnestu ka kõiki vastajatele antud ankeete kätte saada. Ankeedi vormis küsimuste esitamine omab rida eeliseid võrreldes usutlusega, need on järgmised : - võimaldab ühekorraga saada kergesti vastuseid paljudelt vastajatelt; - vastuste kirjalik esitamine loob aluse nende edasisele objektiivsele töötlemisele; - ankeedi andmestikku saab kergesti statistiliste meetoditega töödelda; - anketeerimine tagab vastaja anonüümsuse. Samal ajal on anketeerimisel ka rida puudusi, need on allajärgnevad : - kuna kõik küsimused on ankeedis algselt kirjas, siis võib vastaja neid läbi lugedes mõtestada vastused loogilisse süsteemi ja seega muuta kontrollivad küsimused kasutuks, mõttetuks - küsimustele vastuste andmisel konsulteeritakse eelnevalt kaaslastega - osadele küsimustele jäetakse vastamata või ei tagastata ankeeti üldse - ankeedis esitatud küsimusi ei saa vajadusel ( mittetäpne esitus, arusaamatus ) täpsustada
L . 2003) Halli vastandid · Must Valge (Verner- Bonds. L . 2003) Halli positiivsed võtmesõnad · Asjatundlik · Mõistlik · Usutav · Korralik · Spartalik (Verner- Bonds. L . 2003) Halli negatiivsed võtmesõnad · Puudust kannatav · Kritiseeriv · Rõhutatud · Vaenulik 25 · Õnnetu (Verner- Bonds. L . 2003) 4.Uurimise metoodika Uurimistöö metoodika põhineb anketeerimisel, ankeetide tulemuste analüüsimisel ja analüüsi põhjal järelduste tegemisel. Ankeedi teise osana selgitasin välja inimeste profiili värvid. Uurimuses osales 50 inimest Tapa gümnaasiumi õpilased, poisid ja tüdrukud vanuses 15-19. 4.1Uurimuse põhjendus Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada mis ja mil määral mõjutavad värvid inimest igapäeva elus, igapäeva töös. Küsimustik püüab välja selgitada kuidas mõjutavad
kui ka lõpus) ja filtreerivaid (eesmärgiks on selekteerida välja inimesed, kes saavad vastata järgmisele küsimusele) küsimusi. Et küsitlus õnnestuks, tehakse enne prooviküsitlus ehk pilotaazuuring, mis viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Palutakse küsimusi ka kommenteerida. Eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku et pärast tervelt valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsimist võimaldavat informatsiooni. Anketeerimisel liike ei ole. Ankeedid jagatakse respondentidele kätte, lastakse ankeet täita ning lõpuks analüüsitakse vastuseid. 3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on
informatsiooni kogumise meetodite ja tehnika proov. Intervjuu - algandmete kogumise meetod, mis rajaneb intervjueerija vahetule sihipärasele vestlusele respondendiga. Vestluse suunitluse määravad uuringu esemeks olevad probleemid. Intervjuu on sotsioloogias üsna kasutatav meetod, mis leiab rakendamist uuringu varasematel staadiumitel, et täpsustada problemaatikat ja formuleerida hüpoteese. Intervjuud kasutatakse ka põhi- ja kontrollmeetodina, nt. täiendava meetodina anketeerimisel. Intervjuud saab klassifitseerida: 1. Lähtudes intervjuu eesmärgist: 1) Arvamuste ja suhtumiste intervjuu - eesmärk välja selgitada inimeste arvamused või nende reaktsioonid nähtuste ja sündmuste suhtes. 2) Dokumentaalne intervjuu - eesmärk taastada mingid minevikufaktid, reprodutseerida sotsiaalsed sündmused pealtnägijate või vahetute osaliste küsitlemise teel. 2. Liigendus respondentide tüübi alusel:
annaabi.ee 
