• Küsitlen ise • Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus • Eelnev kokkulepe • Küsitlusseansid, kindel ajaperiood • Loobujad • Selgitused • Lubatust kinnipidamine – tagasiside, loterii… KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA • Ankeetküsitluse nõrgad kohad • Eeldus: reflekteerimisvõime • Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada • Eeldus: vastaja on motiveeritud • Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi SOTSIOMEETRIA • Jacob Moreno, 1950datel • Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk • Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK • Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid
lugedes mõtestada vastused loogilisse süsteemi ja seega muuta kontrollivad küsimused kasutuks, mõttetuks - küsimustele vastuste andmisel konsulteeritakse eelnevalt kaaslastega - osadele küsimustele jäetakse vastamata või ei tagastata ankeeti üldse - ankeedis esitatud küsimusi ei saa vajadusel ( mittetäpne esitus, arusaamatus ) täpsustada. Anketeerimise üheks alaliigiks on testid, nendega soovitakse määrata oskuste ja teadmiste taset mingis ainevaldkonnas. Anketeerija on küsitleja suhtes maksimaalselt viisakas ja lugupidav. - ankeet algab selgitusega, mis on ankeedi eesmärk ja milleks saadud teavet kasutatakse. Hea on kui mingil teel saab ka küsitletu ankeetküsitluse tulemustest huiljem teada ( näiteks ajaleheartiklist, veebileheküljelt või raamatust). 12 - Seejärel kinnitatakse vastajale, et ankeet on anonüümne ja üksikisikute vastuseid eraldi ei kasutata ega levitate, et kõik andmed on seadusjärgselt kaitstud.
See viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Respondentidel palutakse vastata küsimustele ja samas kommenteerida neid küsimusi mis sellel on. Nt et ei taha vastata, jäi segaseks, kahemõtteline jne. Selle eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku eesmärgiga pärast kogu valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsi võimaldavat informatsiooni. Kui küsimustik ok, siis minnakse kas anketeerima või intervjueerima. Anketeerimise puhul jagatakse ankeedid kätte (paberil), anketeerija täidab ära ja uurija hakkab neid tulemusi arvutisse sisestama, analüüsima ja koostama arvtabeleid. Kui andmed arvuliselt olemas siis hakkavad uuijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitataud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele.
See viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Respondentidel palutakse vastata küsimustele ja samas kommenteerida neid küsimusi mis sellel on. Nt, et ei taha vastata, jäi segaseks, kahemõtteline jne. Selle eesmärk on kohendada olemasolevat küsimustikku, et pärast kogu valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsi võimaldavat informatsiooni. Kui küsimustik ok, siis minnakse kas anketeerima või intervjueerima. Anketeerimise puhul jagatakse ankeedid kätte (paberil), anketeerija täidab ära ja uurija hakkab neid tulemusi arvutisse sisestama, analüüsima ja koostama arvtabeleid. Kui andmed arvuliselt olemas, siis hakkavad uurijad neid interpreteerima. Intervjueerimine on niisugune kontakt uurija ja respondendi vahel, kus toimub pseudovestlus. Uurija peab jätma niisuguse mulje, et ta loonud hea kontakti respondendiga ja on ise huvitatud vastusest, kuid tegelikult ei tohi uurija olla huvitatud tulemustest ega suunata respondenti mingi vastuse valimisele.
annaabi.ee 
