Esita 3. Milliste vaatlustega on tegemist? küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline küsitlus ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus Esita 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment Esita 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on Vali üks vastus. a. juhuslik viga b. erind c. ekse Esita 6.Inimese vanus täisaastates on a. pidev intervallskaala b. järjestusskaala c
10.D 17.08.2008 Rakvere Radooni teadlikkusest minu tutvusringkonnas I ETTEVALMISTAV OSA Vaatluse liigiks on ankeetvaatlus. Vaatluse eesmärgiks on teada saada, kui paljud inimesed minu tutvusringkonnast teavad midagi radoonist ja radooni kahjulikkusest. Viisin vaatluse läbi interneti kaudu ankeetlehti laiali jagades. [LISA 8] II VAATLUSE KÄIK Küsitluse tulemused tulenevad vastanud inimeste järgi. Küsimus Jah / Ei 1. 30 / 2 2. 10 / 22 3. 5 / 27 4. 21 / 11 5. 7 / 25 6. 3 / 29
Vitamiinide tarvitamisel tuleks teada kõigepealt põhireeglit- terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik. 13 7. VITAMIINITEADLIKKUS RG 11. KLASSIDES Uurimistöö meetodina kasutasin vaatlust, mille alaliigiks on ankeetvaatlus. Koostasin Rakvere Gümnaasiumi 11. klassi õpilastele 13 küsimust ning küsitluse viisin läbi maikuu esimesel nädalal [LISA3]. Eesmärgiks oli teada saada, mida teavad tänapäeva noored vitamiinide vajalikkusest ning puudustest tingitud tervisehädadest. Kokku oli vastanuid 76, millest 43 olid naissoost ning ülejäänud 33 meessoost isikud. Andmed näitavad, et 38 vastanutest pidasid end olevat kursis vitamiinide vajalikkusega organismis
konreetse uurimisprobleemi lahendamiseks. Liigitus andmete hankimise viisi järgi: 1. Otsese vaatluse puhul registreerib vaatleja oma silmaga vaatluse ajal nähtud tõsiasju. Näiteks ostjate registreerimine, liiklusvaatlused. 2. Küsitluse ajal registreeritakse küsitletavatelt isikutelt saadud vastused. a) suuline küsitlus (vestlus, intervjuu), kus vaatlusalusega vesteldakse ja saadud vastused registreeritakse varem koostatud küsitluslehele; b) ankeetvaatlus (ankeetmeetod), mille puhul lastakse uuritavatel vastata kirjalikult ankeetlehe küsimustele; c) korrespondentvaatlus, kus korrespondendid (eraisikud või firmad) regulaarselt koguvad ja saadavad andmeid varem koostatud programmi või küsitluslehe alusel. 3. Dokumentaalvaatlus kujutab endast kirjalikul (või elektroonsel) kujul olevate allikate (aruandlus, arhiividokumendid, andmebaasid) uurimist. Statistilise andmestiku kogumisel on kaks võimalust: mõõta kõiki üldkogumi objekte
c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c. ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile korrespondentvaatlus d. küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti suuline vaatlus e. ülevaade ettevõtte telefoniarvetest dokumentaalvaatlus 4. Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment 5. Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on ekse 6
millal järgmine sellelaadne vaatlus toimub (peamiselt erinevate sihtuuringute läbiviimiseks). Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi : - kõikne vaatlus , mis hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st. kõik selle üksikliikmed (rahvaloendus, raamatupidamine, tegevuse mingi osa vaatlus); - osavaatlus ehk mittekõikne, mis hõlmab ainult teatud esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist, tulemused aga üldistatakse kogu vaatlusobjektile (ankeetvaatlus, väljavõtteline ehk valimvaatlus, näiteks EMORi uuringud). 18 Liigitus andmete hankimiseprotseduuri järgi: -visuaalne ehk otsene, vahetu vaatlus, mille puhul loendaja registreerib oma silmaga uuritavad tulemused ning fikseerib need (liiklusvaatlused, sildade koormuste vaatlused, tegevuste vaatlused, käitumise vaatlused mingi aja jooksul) Selliste hulka võib lugeda ka sellised vaatlused, mida teostatakse hiljem videolindilt. NB! Vaatlus ei