Premesofaasiline pigi moodustub vesiniku lisamisel 380-500°C juures ja selle kuumutamisel enam kui 450°C juures lühikese aja jooksul. Pigi on ketramistemperatuuril optiliselt isotroopne, aga suunistub vabalt järgneval kuumutamisel ketramise jaoks. Puhkaval anisotroopsel ja premesofaasilisel pigil on pigem naftaline iseloom, mis on tingitud vesiniku lisamisest. Protsessi, mis ei hõlma vesiniku lisamist, kuid millega kaasab naftaleeni polümerisatsiooni, kasutatakse optiliselt anisotroopse pigi tootmises. Mesofaasilise pigi valmistamine isotroopsest pigist toimub termilisel töötlemisel 350-450°C juures. Kuumutamise ajal lisatakse pigisse inertgaasi (lämmastik), et õhutada vedelikku ja eemaldada madala molekulaarmassiga osised. Selleks, et tagada madal lahustumatu hinoliini sisaldus ja sulamistemperatuur, tuleb siiski säilitada osad sellised komponendid. Selleks kasutatakse eelnevat kuumutamist tagasivoolu või mõõduka surve juures.
Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest
Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab 5. Mis on tahkiste välisteks tunnuseks? V: säilib ruumala ja kuju 6. Millist keha omadust nimetatakse isotroopsuseks? Millist anisotroopsuseks? V: Isotroopsuseks nimetatakse füüsikalise keha või mõne muu objekti (ka ruumi) teatud omaduste sõltumatus suunast. Kui osakesed asetsevad kristallvõre sõlmedes korrapäraselt, siis taolise ainetüki omadused on erinevates suundades reeglina erinevad – tegemist on anisotroopse kehaga. 7. Milliseid kehasid nimetatakse amorfseteks? Mille pooles erinevad kristallilistest ainetest? V: amorfseteks kehadeks nimeatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallne struktuur. Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul 8.Kirjelda vedelike siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Molekulid asuvad üksteisest kaugemal kui tahkes kehas, mistõttu on ka
Materjali nihketugevus on on väiksem, kui tõmbetugevus: Lim < Lim puruneb nihkel Purunemine telglõikepinnal (puit) Purunemine kaldpinnal 45° (malm, kriit) 45° Anisotroopse materjali nihketugevus ühes sihis on Materjali tõmbetugevus on väiksem väiksem nihketugevusest teises sihis puruneb nihketugevusest: Lim < Lim puruneb tõmbel nihkel nõrgemas sihis (puit on pikikiudu väiksema sellel pinnal ( = 45°), kus tõmbepinge on suurim nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal)
2) Kuivtiheduse määramine. Määramisprotseduuri peaks kiirelt sooritama, sest absoluutselt kuiv puidutükk hakkab ümbritseva õhuga (õhk sisaldab aga alati niiskust) kokku puutudes kohe niiskust endasse tagasi imema. _____________________________A. Roos______________________________ 38 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Tiheduse määramiseks peab täpselt mõõtma ruumala, sest kuivatamisel tõmbub puit tugevalt kokku. Oma anisotroopse struktuuri tõttu (erisugused omadused ise suundades) võib kahanemine toimuda väga ebakorrapäraselt. Mistõttu harilike pikkusmõõteriistadega on ruumala määramine raskendatud, selle vältimiseks on standardi kohaselt tiheduse katsekeha mõõdud ainult 20x20x30 mm. Ebakorrapärase proovikeha ruumala täpseks määramiseks tuleks see uputada elavhõbedasse, sest vesi ja teised laialt kasutatavad vedelikud võivad puitmaterjali tungides põhjustada ebatäpseid tulemusi
väiksem teoreetilisest ja liiva puhul lähedane Boussinesq' lahendusele. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud jõuks T (jon 5.1). N = P cos ja T = P sin . Osakest hoiab paigal 2.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja parandusteguritega. hõõrdejõud T' = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel 4.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = koondatud jõuga on andnud Barden. Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tan ja =. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas
sz/p 0,4 0,2 0,0 0 1 2 3 4 5 z/B J o o n is 6 .3 3 P in g e j a o tu s r u u d u k u ju lis e v u n d a m e n d i a ll e rin e v a te k o n ts e n tr a t- s io o n ite g u r ite k o r ra l 6.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel koondatud jõuga on andnud L.Barden ( ). Vaadeldud on juhust, kui pinnase omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas. Valemite keerukuse tõttu ei ole neid siin esitatud. Enamlevinud ja ka praktikas kasutatav on Westergaardi lahend, mis vaatleb pingejaotust sellises anisotroopses pinnases, mis horisontaalsuunas on lõpmatult jäik. Pinged koondatud jõu all on P
annaabi.ee 
